EL otsib läbirääkijat Putiniga peetavatele Ukraina rahukõnelustele
Euroopa valitsused arutavad, kes võiks Euroopat esindada otsestel läbirääkimistel Vene presidendi Vladimir Putiniga Ukraina rahulepingu üle. Kaalutakse Soome presidenti Alexander Stubbi, Euroopa Ülemkogu presidenti António Costat, Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyeni ja ELi välisasjade kõrget esindajat Kaja Kallast. Tšehhi president Petr Pavel hoiatas, et Putin keeldub suhtlemast von der Leyeni, Kallase ja teiste Euroopa liidritega.
Põhipunktid
- Euroopa valitsused arutavad, kes esindaks Euroopat otsestel läbirääkimistel Putiniga Ukraina rahulepingu üle.
- Peamised kandidaadid on Soome president Alexander Stubb, Euroopa Ülemkogu president António Costa, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.
- Arutelu hoogustus pärast USA eriesindaja Steve Witkoffi visiiti Moskvasse, kus ta pakkus Putinile kolmepoolset tippkohtumist Trumpi ja Zelenskiga.
- Tšehhi president Petr Paveli sõnul keeldub Putin suhtlemast von der Leyeni, Kallase ja teiste Euroopa liidritega, sealhulgas Emmanuel Macroniga.
- Stubbi kasuks räägivad tema arvatavalt parimad suhted Trumpiga Euroopa liidrite seas ning Soome ja Venemaa 1300 km pikkune ühine piir ja pikaajaline kogemus vastastikuses suhtluses.
- Brüsseli tippkohtumisel küsisid Euroopa liidrid Costalt, kas on aeg Putiniga rääkida; Costa vastas, et praegu ta seda plaani ei tee.
- Euroopa Komisjon kinnitas, et EL on juba kaasatud võimalike rahuläbirääkimiste ettevalmistamisse, ning Komisjoni kantseleiülem Björn Seibert osales sel nädalal Oslos toimunud kohtumistel.
Miks see on oluline
Küsimus sellest, kes esindab Euroopat võimalikel rahukõnelustel Putiniga, määrab suuresti, kas Ukraina huvid jäävad tulevase kokkuleppe juures kaitstuks või seatakse ohtu. ELi sisesed erimeelsused kandidaatide osas peegeldavad laiemat võitlust selle üle, kas Euroopa kõneleb üheainsa volitatud häälega või jääb killustatuks. Samal ajal kui Trumpi administratsioon arutab väidetavalt rahutingimusi Euroopa partnereid piisavalt kaasamata, muudab usaldusväärse läbirääkija leidmine veelgi pakilisemaks.
Mis juhtus
Euroopa valitsused ja diplomaatid arutavad, kes võiks Euroopat esindada otsestel läbirääkimistel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Ukraina rahulepingu üle. Peamiste kandideerijate seas on Soome president Alexander Stubb, kes on väljaspool ELi institutsioone, Euroopa Ülemkogu president António Costa, kelle kantselei on varem loonud suhtluskanali Kremliga, ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes on Trumpiga varem kaubandusküsimustes otse läbi rääkinud. Neljas nimi on ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.
Arutelu hoogustus pärast USA eriesindaja Steve Witkoffi visiiti Moskvasse, kus ta pakkus Putinile kolmepoolset tippkohtumist presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskiga, et arutada relvarahu. Witkoff teatas 21. oktoobril, et arutelud sõja lõpetamiseks jätkuvad kolmepoolsel tehnilisel tasandil ning et Ukraina ja Venemaa pooled nõustusid USA osalusel taastatud kolmepoolsetel läbirääkimistel.
Tšehhi president Petr Pavel hoiatas, et Putin keeldub suhtlemast von der Leyeni, Kallase ja teiste Euroopa liidritega, sealhulgas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, ning et EL peab määrama ühe isiku või isikute rühma, kellel on mandaat Euroopa nimel läbi rääkida. Pavel märkis, et see isik ei pea tingimata pärinema ELi või NATO institutsioonidest. Brüsseli eelmisenädalasel tippkohtumisel küsisid Euroopa liidrid Costalt, kas on aeg Putiniga rääkida; Costa vastas, et praegu ta seda plaani ei tee. Euroopa Komisjon kinnitas, et EL on juba kaasatud võimalike rahuläbirääkimiste ettevalmistamisse, ning Komisjoni kantseleiülem Björn Seibert osales Oslos toimunud kohtumistel, kus 20. oktoobril kohtusid Zelenski, Soome president Stubb, Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Witkoff.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meelsed väljaanded esitavad küsimust Euroopa läbirääkijast kui kiireloomulist: enne kui Trump ja Putin kahepoolselt kokkuleppele jõuavad, peab Euroopal olema üks usaldusväärne hääl, kes suudaks Zelenski ja Ukraina positsiooni kaitsta. Reporterid toovad esile Stubbi lähedust Trumpile ning Soame pika piiri ja ajaloolist kogemust Venemaaga kui tema peamisi tugevusi. Samuti rõhutatakse Trumpi kasvavat survet ja väidetavat kalduvust arutada rahutingimusi Euroopa partnereid kaasamata, mis suurendab ohtu, et Ukraina huvid jäetakse kõrvale. Paveli hoiatus, et Putin keeldub suhtlemast von der Leyeni, Kallase ja Macroniga, esitatakse otsese väljakutsena Euroopa diplomaatilisele autoriteedile.
Kus kajastused lahknevad
Euroopa diplomaatide seas ei ole üksmeelt selles, kes oleks tõhusaim läbirääkija: osa peab Costat parimaks kandidaadiks, sest teda nähakse neutraalsema vahendajana, teised eelistavad Stubbi tema Trumpi-suhete ja Soome Venemaa-kogemuse tõttu. Pavel seevastu leiab, et kumbagi naist — von der Leyeni ega Kallast — Putin vastuvõetavaks ei pea.
Samuti erinevad allikad küsimuses, kas Euroopat peaksid esindama ELi institutsioonid või väljaspool neid seisvad isikud: üks diplomaat nõuab, et läbirääkimistel istuks Euroopa Liit tervikuna, mitte ainult Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, samas kui Pavel ja teised leiavad, et läbirääkija ei pea tingimata pärinema ELi või NATO struktuuridest.
Taust
Soome ja Venemaa jagavad umbes 1300 km pikkust ühist piiri ning nende suhted ulatuvad tagasi aegadesse, mil riigid on teineteisega ka sõdinud — kogemus, millele Stubbi kandidaaditus toetub. Arutelu Euroopa läbirääkija üle hoogustus pärast USA eriesindaja Steve Witkoffi külastust Moskvasse ettepanekuga korraldada kolmepoolne Trump-Putin-Zelensky tippkohtumine relvarahu arutamiseks. 20. oktoobril kohtus Zelenski Oslos Norra peaministri Jonas Gahr Støre, Soome presidendi Stubbi ja Witkoffiga; Oslos toimunud kohtumistel osales ka Euroopa Komisjoni kantseleiülem Björn Seibert ning arutati võimalikku kolmepoolset või laiemat läbirääkimiste formaati, mis hõlmaks Ukrainat ja Venemaad. Ettevalmistavasse teemaderingi kuuluvad territoriaalsed küsimused, julgeolekugarantiid ja Ukraina sõjajärgne taastamine. Tšehhi president Petr Pavel on avalikult seisukohal, et Euroopa peab määrama isiku või rühma, kellel on volitus Euroopa nimel läbirääkida, ning et see isik ei pea tingimata pärinema ELi või NATO institutsioonidest.