Serhiy Kyslytsja
Serhiy Kyslytsja on Ukraina diplomaat, kes töötab välisministri esimese asetäitjana. Varem oli ta Ukraina alaline esindaja ÜRO juures New Yorgis, kus sai Kremli agressiooni tugevalt hukka mõistvaks hääleks. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal asus ta Ukraina välisministeeriumis kõrgetele ametikohtadele ning jätkab osalemist läbirääkimistel ja rahvusvahelistes kontaktides.
-
Budanov ja Arakhamia juhtivad Ukraina kahte paralleelset rahukõnelemise kanalit
Kirill Budanov ja David Arakhamia on saanud Ülemine president ja Servitu Rahva fraktsiooni juhid ning kuuluvad Ukraina delegatsiooni USA ja Venemaaga peetavatesse rahukõnelustesse. Nad tegutsevad prezidenti Volodõmõr Zelenskoji ühiste suunitluste raames, kuid esindavad Donbassi küsimuses erinevaid seisukohti ja kasutavad eraldi suhtluskanaleid.
-
Abu Dabi kolmepoolised Ukraina-USa-Venemaa rahuvedelised lõppesid
Ukraina, USA ja Venemaa delegatsioonid pidid 10.–11. novembril Abu Dabi kolmepoolised rahuvedelised. Esimene päev keskendus sõelale, turvagarantidele, humanitaarsetele küsimustele ja Euroopa uue julgeolekusüsteemi kavandamisele, teine aga territoriaalküsimustele. Järgmisena plaanisid Jared Kushner ja Steve Witkoff kohtuda Moskvas Vladimir Putiniga ning Dublinis Volodymyr Zelenskiga.
-
ABU-Daabis alustasid Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolseld rauetelefone
10. novembril alustasid Abu Dhabis Ukraina, USA ja Venemaa delegatsioonid kolmepoolseid rauetelefoneid. Esimene päev keskus humanitaarsetel sammudel, vangi vahetamisele, julguoleku tagatistele, deeskalatsioonile ja Euroopa tulevase julguoleku arhitektuurile. Ukraina ja Venemaa jõudsid esimese vooru jooksul kokkuleppele suuremahulise vangi vahetamise kohta ning teine voor oli kavandatud 11. novembriks.
-
ABU-DABIS: Ukraina, USA ja Venemaa jõudsid kokku vahetatute vangide vahetamise suhtes
Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolne rau peace on Abu Dhabis 10.–11. novembril. Osalejad kinnitasid kokkulepet jätkata suure vahetatute vangide vahetamise ettevalmistusega ning arutasid julgola turvalisuse tagamist, Venemaa nõudeid ja Ukraina tulevikku pärast sõda. Maa-territooriumi küsimused jäid peamiseks takistuseks: Ukraina väidab, et valmis on Volodõmyr Zelenskõi kohtumiseks Vladimir Putiniga, kuid USA esindajate sõnul soovib Venemaa enne suuremat edasist edu.
-
Prantsusmaa esindab Euroopat Abu Dhabi kolmepoolelistes Ukraina–USA–Venemaa läbirääkistes
Prantsusmaa osaleb 10.–11. novembril Abu Dhabi toimuvates USA vahendatud Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkistes. Välisminister Jean-Noël Barro kinnitas, et Prantsusmaa esindab Euroopat ning aitab kindlustada Euroopa hääle kuulumist, kuid Euroopa täpne osalusvorm pole veel üheselt määratud.
-
Soome ja Norra liidrid kutsusid Putinit telefoniga kõnelema Ukraina sõja asemel
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre kutsusid 27. oktoobril Vladimir Putiniga telefonikõnele, et arutada sõda Ukrainas. Nad toimisid oma riikide liidritena, mitte Euroopa Liidu esindajatena, ning edastasid Volodymyr Zelenskyile oma hinnangu, et Venemaa on tõsiselt valmis Abu Dhabi kohtumiseks. Euroopa Komisjon aga ei näe Putini puhul erilist valmisolekut rahuülesannetel osaleda.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Trump tühistas Venemaa diislikütuse sanktsioonid Putini kõne järel – Euroopa ja Ukraina kriitika
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump 'ülim edukast' telefonikõnest Vladimir Putiniga ja leppis kokku Venemaa diislikütuse tarned USA ja maailmaturgudele, tuues välja korragaaksade mahuks kuni üle 4,8 miljoni tonni. USA rahandusministeerium andis välja ajalueu üldise litsentsi (No. 135), mis lubab Vene päritolu diislikütuse müüki ja importi kuni 7. aprillini 2027. President Volodõmõr Zelenskõi nimetas otsust 'nõrgaks' ja 'ebaausaks' ning ütles, et Ukraina jätkusid droonirünnakuid Venemaa naftatehastele. Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Eesti juhid kinnitasid, et ei vähenda survet Venemaale, ning Kaja Kallas teatas 12. oktoobriks kavandatavast suurimast ELi sanktsioonide paketist alates sõja algusest.
-
Miami läbirääkimised lõppesid enneaegselt pärast Trumpi ja Putini diislilepingut
9. oktoobril toimusid Miamis USA, Ukraina, Euroopa riikide ja NATO esindajate kõnelused Venemaa sõja lõpetamiseks enne talve. Päeval, mil pidi algama läbirääkimiste teine päev, teatas president Donald Trump telefonikõnest Vladimir Putiniga ja kokkuleppest tarnida Vene diislikütust USA ja maailma turgudele. USA rahandusministeerium väljastas ajutise litsentsi kuni 7. aprillini 2027. Ukraina delegatsioon otsustas reisi pooleli jätta ja naasis koju. President Volodymyr Zelensky nimetas Trumpi otsust nõrgaks ning ütles, et Ukraina läbirääkijate meeskonda kasutati "katteloorena" paralleelsete Washingtoni-Moskva kokkulepete varjamiseks.
-
Rubio nimetab Vene-Ukraina sõda "strateegiliseks ummikseisuks"; Ukraina delegatsioon lendab USA-sse
USA riigisekretär Marco Rubio ütles 8. oktoobril Kreeka väljaandele Kathimerini antud intervjuus, et Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamine diplomaatiliste läbirääkimiste teel on praegu "kättesaamatu", sest sõda on jõudnud "strateegilisse ummikseisu". Rubio sõnul nõuab Venemaa Donbassi täielikku kontrolli, mida Ukraina tagasi lükkab. President Volodymyr Zelenski teatas 8. oktoobril visiidil Põlukasse koos Suurbritannia välisministri Ed Milibandiga, et Ukraina delegatsioon sõidab 9.–10. oktoobril USA-sse kõnelustele USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Euroopa ranna riikide esindajad on samuti oodatud liituma. Zelenski lükkas Rubiokarakteristiku tagasi, kutsudes üles majandussanktsioonide karmistamisele ja Ukraina toetamisele.