Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabi kolmepoolseid raupe,
Esimene kolmepoolne Ukraina-USA-Venemaa raupe pidi Abu Dhabi 10. novembril. Räägiti humanitaarsetest meetmetest, vangide vahetamisest, deeskalatsioonist, Ukraina julmetele antavatest turvagarantidest ja Euroopa tulevasest julgedusarhitektuurist. Esimese päeva järel teatasid osalejad kokkuleppest korraldada ulatuslik vangide vahetamine ning teine voor oli kavandatud 11. novembriks.
Põhipunktid
- Kolmepoolsed Ukraina-USA-Venemaa raupe почаerusid Abu Dhabi 10. novembril ja olid kavandatud 11. novembriks.
- USA korraldas raupe ning Üh Araabia Emiraadid pakkusid kohtumise kohaks Abu Dhabi.
- Ukraina delegatsiooni juhtis Ruutem Umerov; delegatsioonis olid Kirill Budanov, Serhii Kyslytsia, Vadym Skibitskyi ja Davyd Arakhamia.
- USA представляли Steve Witkoff ja Jared Kushner, Venemaat Vladimir Medinsky.
- Українська сторона визнала звільнення полонених пріоритетом; за повідомленнями, сторони домовилися про масштабний обмін полоненими.
- Європейські представники через Росії заперечення не брали участі основному тристоронньому форматі, а проводили окремі координаційні зустрічі.
- Україна та Європа наполягали на припиненні бойових дій до обговорення нової європейської архітектури безпеки, Росія — навпаки.
Miks see on oluline
Need olid esimesed kolmepoolsed rauve selle formaadi järgi pärast veebruari 2026. aastat ning tähistasid kõrgetasemelise diplomaatia taastumist pärast pikka pausi. Vangide vahetamise kokkulepe annab vahetu humanitaarse tulemuse, kuid turvagarantiid, deeskalatsioon ja Euroopa tulevane julgedusarhitektuur määravad, kas saavutatakse laiem ja jätkuvamat rau. USA eosed laiemasse mitmepoolsele formaadile ning Venemaa vastupanu eurooplaste otsesele osalusele näitavad samuti, et esialgne kolmepoolne raam võib muutuda laiemaks või Euroopa osalus piiratudaks jääda.
Mis juhtus
Raupe päev oli planeeritud 10.–11. novembriks Abu Dhabi. Enne Venemaaga kohtumist kohtusid Ukraina delegatsioon ja USA ning Euroopa esindajad eraldi. Euroopa delegatsioonides olid Suurbritannia, Prantsuse, Saksamaa ja Itaalia rahvusliku julgeduse nõunikud ning NATO, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu esindajad. Ukraina delegatsiooni juhtis Ruutem Umerov, USA poolt Steve Witkoff ja Jared Kushner ning Venemaat Vladimir Medinsky.
Kolmepoolsel raupe arutati humanitaarseid meetmeid, vangite vabastamist, deeskalatsiooni, Ukraina julmedusgarantide sisu ja nende pikaajalise toimimise aluseid ning Euroopa tulevast julgedusarhitektuuri ja põhjaõiguse arengut. Mõlemad pooled rõhutasid vangite vabastamist. Esimese päeva lõpuks teatasid osalejad kokkuleppest korraldada ulatuslik vangide vahetamine, kuigi samal ajal ei teatatud konkreetsetest allkirjastatud kokkulepetest. Teine voor oli kavandatud 11. novembriks, mil plaanis käsitleda ka territoriaalseid küsimusi. Volodymyr Zelenskyy ja Soome president Alexander Stubb kinnitasid, et jätkavad tegevuste koordineerimist.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainaised allikad tõstisid esile nelja prioriteeti: boshõituste lõpetamine, usaldusväärsed julgedusgarantiid pärast sõda, Ukraina majanduslik taastamine ning humanitaarsed meetmed. Vangide vabastamine oli vahetu prioriteet. Kyiv rõhutas, et tulevased kokkulepped peavad austama Ukraina suveränsust, territoriaalset terviklikkust ja õigust ise oma julgedusvalikut otsustada. Samuti arvati, et sõda tuleb lõpetada enne uue euroopaliku julgedusarhitektuuri arutamist. Kahtlust esitati US võimalike julmedusgarantiide püsivuse suhtes ning väiteti, et Ukraina ei tohi loovutada Donbaasi üksnes julgedusgarantide vastu ning et parim lähtekoht oleks tuli peatada praegustel kokkuleppeliinidel.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline käsitlus keskendus USA vahendajrollile, Euroopa ja NATO esindajate osalusele ning võimalusele liikuda laiema mitmepoolse formaadi poole. Vangide vahetamine käsitleti selgema vahetu tulemusena. Samal ajal käsitleti ka vastandavaid USA ettepanekuid sanktsioonide leevendamise, julmedusgarantide, territoriaalsete korralduste ja energiaturgudele tagasipääsu kohta. Venemaa väited rõhutasid, et Moskva ei võta kohe vastu relvade kohandumist ilma selgete julgedusparameetriteta ning valmisolekut jätkata kontakte USA, Ukraina ja Euroopaga.
Kus kajastused lahknevad
Põhilised vastuolud puudutasid läbirääkimiste järjekorda ja Euroopa osalust. Ukraina ja Euroopa tahtsid esmalt boshõituste vahetamist ning alles seejärel uue euroopaliku julgedusarhitektuuri arutamist. Venemaa lükkas ümbruslike valikute eest vahetu relvade kohandumise tagasi, kui julgedusarhitektuuri parameetrid poleks eelnevalt määratletud.
Venemaa ei toetanud eurooplaste otsest osalemist põhisaalis, samal ajal kui USA ja Ukraina soovisid eurooplaste kaasamist järgmisse vooru. USA võimalike ettepanekute hulka kuulusid administratiivsete piiride muutmine, mis võimaldaks Venemaal kuulutada täielikku kontrolli Donetski ja Luhanski üle, jättes Ukraina kontrollitud linnad Ukraina võimude kätte. See ettepanne lükati Ukraina poolelt tagasi. Samuti lükati tagasi ettepanek taastada Venemaa juurdepääs Euroopa energiaturgudele sõja ajal. Ukraina esindajad kahtlesid, et Donald Trump täidaks võimalikke US julmedusgarantiisid, samal ajal kui USA läbirääkimislähteõel arvestas, et Venemaa võiks sellised garantiid vastu võtta NATO 4. või 5. artikli eeskäigu järgi.
Taust
Enne kolmepoolseid raupeid pidas Ukraina eraldi koordinatsioonikohtumisi Suurbritannia, Prantsuse, Saksamaa, Itaalia, NATO ja Euroopa Komisjoni esindajatega. Kohtumistel osalesid ka USA eriesindajad Witkoff ja Kushner. Arutati Ukraina julmedusgarantiisid, sõja lõpetamise tingimusi, võimalikku pärast sõda toimivat euroopalikut julgedussüsteemi ning riske ja ohte uueks eskalatsiooniks. Osalejad kinnitasid, et tugev NATO jääb euroatlantilise kollektiivse kaitse keskseks elemendiks.
USA administratsioon kaalutas väidetavalt ka muud võimalusi: sanktsioonide leevendamist, Ohutu tulevikuga sarnaseid julgedusgarantiisid ning Venemaa taastamist euroopenergiaturgudele. Konkreetset kokkulepet nende ettepanekute kohta ei saavutatud. Venemaa jätkati nõudmisi, et Ukraina kuulutataks neutraalseks ja vähendataks tema relvajõude koostist, samuti ei näidanud Moskva valmisolekut lubada rahvusvahelise või mitmerahvuselise kontingendi paiknemist Ukrainas.