Trump ja Putin leppisid kokku Vene diislikütuse tarnetes; Zelenski nimetas seda Putini „sünnipäevakingiks“
9. oktoobril 2026 helistas USA president Donald Trump Vladimir Putinile. Kremli teatel lükkas Putin kõnelused tagasi ja ütles, et Venemaa jätkab sõjategevust kuni Ukraina alistumiseni. Trump teatas samal õhtul kokkuleppest, mille kohaselt Venemaa varustab USA-d ja maailmaturge kokku üle 4,8 miljoni tonni diislikütusega, ning USA rahandusministeerium väljastas ajutise litsentsi kuni 7. aprillini 2027. President Volodymyr Zelenski kritiseeris otsust teravalt, nimetades seda „absoluutselt kohutavaks sammuks“ ja Putini „sünnipäevakingiks“ – tehing tehti ajal, mil USA saadikud kohtusid Miami ukrainlaste delegatsiooniga.
Põhipunktid
- 9. oktoobri õhtul kinnitas Trump telefonikõnet Putiniga ning teatas kokkuleppest Vene diislikütuse tarneteks USA-sse ja maailmaturule – kogumaht üle 4,8 miljoni tonni.
- Putin lükkas Kremli abi Juri Ušakovi sõnul kõnelused kategooriliselt tagasi ja teatas, et Venemaa jätkab sõjategevust kuni Ukraina alistumiseni.
- Trump õnnitles Putinit telefonikõne ajal sünnipäeva puhul; Putin tänas Trumpi tähelepanu eest dialoogile Moskva jaoks.
- USA rahandusministeerium (OFAC) väljastas ajutise üldloa Vene päritolu diislikütuse müügiks, tarnimiseks ja importimiseks, kehtiv kuni 7. aprillini 2027.
- Tehing tehti ajal, mil USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner pidasid Miami's kaheksatunniseid läbirääkimisi Ukraina delegatsiooni ja Euroopa diplomaatidega.
- Zelenski kritiseeris otsust teravalt, nimetades sanktsioonide leevendamist „absoluutselt kohutavaks“ ja Putini „sünnipäevakingiks“, mis annab agressorile lisamiljardeid sõja jätkamiseks.
- Axios'ele rääkinud USA ametniku sõnul järgnes otsus Ukraina korduvale keelduvusele lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehaste vastu.
Miks see on oluline
Tehing tähistab USA lähenemises sisulist muutust – sanktsioonide leevendamine Vene energiekspordil toimus samal ajal, kui Miami's käisid paralleelsed rahuläbirääkimised Ukraina ja Euroopaga. Zelenski sõnul annab see Venemaale lisamiljardeid sõja pidamiseks, ning otsus järgnes Ukraina keeldumusele lõpetada ühepoolselt löögid Vene naftatöötlemistehaste vastu. Episood süvendas avalikku vastuolu Kiievi ja Washingtoni vahel.
Mis juhtus
9. oktoobri õhtul 2026 kinnitas USA president Donald Trump oma Truth Sociali kontol, et ta pidas telefonikõne Vladimir Putiniga. Kreml kinnitas kõne toimumist; Putini abi Juri Ušakovi sõnul lükkas Putin kõnelused kategooriliselt tagasi ja ütles, et Venemaa jätkab sõjategevust kuni Ukraina alistumiseni. Trump õnnitles Putinit sünnipäeva puhul. Samal õhtul teatas Trump kokkuleppest, mille kohaselt Venemaa varustab USA-d ja maailmaturge diislikütusega: 300 000 tonni „kohe“, 500 000 tonni novembris, seejärel 1 miljon tonni sõltuvalt Vene rafineerimisvõimsusest ja 3 miljonit tonni „lühikese aja jooksul“ – kokku üle 4,8 miljoni tonni. USA rahandusministeerium (OFAC) väljastas ajutise litsentsi kuni 7. aprillini 2027. Tehing tehti samal ajal, mil USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner pidasid Miami's kaheksatunniseid läbirääkimisi Ukraina delegatsiooni (Davyd Arakhamia, Rustem Umerov, Kyrylo Budanov, Serhiy Kyslytsya) ja Euroopa diplomaatidega Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, EL-ist ja NATO-st. President Volodymyr Zelenski kritiseeris otsust teravalt kui „absoluutselt kohutavat“ Putini „sünnipäevakingit“ ja väitis, et Miami kohtumist kasutati kattena Vene kokkuleppele. Axios'ele rääkinud USA ametniku sõnul järgnes Trumpi otsus Ukraina korduvale keelule lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehaste vastu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meelsed väljaanded – Ukrainska Pravda, Jevropeiska Pravda, Hromadske ja NV – seavad lugu keskmesse Zelenski terava kriitika ja Putini kõneluste tagasilükkamise. Allikad rõhutavad, et tehing kuulutati välja ajal, mil USA eriesindajad pidasid Miami's Ukrainaga rahuläbirääkimisi, ning esitavad Zelenski süüdistuse, et USA kasutas neid kõnelusi „katted“ või „fassaadina“ Moskva kokkuleppele. Ukraina allikad tõstavad esile ka Putini sõnumi, et Venemaa jätkab sõjategevust kuni Ukraina alistumiseni, raamistades kõnet Moskva poolse keeldumisena läbirääkimistest.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Inglis- ja prantsuskeelsed väljaanded (sh Le Monde'i ja Axios'ega seotud raportid) raamistavad lugu Trumpi diislikütuse kokkuleppe kaudu, tuues esile mahu (kokku üle 4,8 miljoni tonni) ja Trumpi hinnangu kõnele kui „äärmiselt tulemuslikule“. Allikad viitavad anonüümsetele USA ametnikele, kes selgitavad otsust Ukraina keelduvusega lõpetada löögid Vene rafineerimistehaste vastu ja tsiteerivad USA seisukohta, et rünnakud Vene rafineerimistehaste vastu „kahjustavad Venemaad, kuid kahjustavad ka USA-d“. Le Monde seob tehingu ajastuse 3. novembri USA vahevalimistega ja kütusehindade poliitikaga – raamistus, mis Ukraina-meelses meedias ei ole esile tõstetud.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad Vene diislikütuse tarnete mahu kirjeldamisel: üks üldistus viitab „miljonitele tonnidele“, teine „sadatuhandetele tonnidele“, detailsem versioon (Le Monde) esitab 300 000 tonni kohe, 500 000 tonni novembris, 1 miljon tonni sõltuvalt Vene rafineerimisvõimsusest ja 3 miljonit tonni „lühikese aja jooksul“ – kokku üle 4,8 miljoni tonni.
Samuti on lahknevusi selle kohta, kas USA saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner Miami läbirääkimistel ähvardasid Ukrainalt USA luureandmed ära lõigata, kui rünnakud Vene rafineerimistehaste vastu jätkuvad. Ukraina ametniku sõnul selline ähvardus tehti; USA ametnik eitas ähvardust.
Taust
8. oktoobril nimetas Zelenski Ukraina delegatsiooni koosseisu USA-s peetavateks läbirääkimisteks: Davyd Arakhamia, Rustem Umerov, Kyrylo Budanov ja Serhiy Kyslytsya. 20. septembril teatas Axios, et Trump oli Zelenskiga peetud telefonikõnes korduvalt nõudnud Ukraina löökide lõpetamist Vene naftatöötlemistehaste vastu, mainides sõna „diislikütus“ mitmeid kordi. USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner kavatsesid Miami's esitada „uusi ideid ja ettepanekuid“ diplomaatilise ummiku murdmiseks. USA vahevalimised on kavandatud 3. novembriks. USA rahandusministeerium väljastas ajutise üldloa, mis kehtib kuni 7. aprillini 2027 ja lubab Vene päritolu diislikütuse müüki, tarnimist, lossimist ja importi.