Валерій Герасимов
Valeri Gerassimov on Venemaa sõjaväelane, kes alates 2012. aastast teenib Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülema ja kaitseministri esimese asetäitjana. Varem juhtis ta Venemaa Kesk-sõjaväeringkonda ja täitis relvajõududes kõrgeid juhtkonna ametikohti.
-
ÜRO komisjon: Venemaa rünnakud Ukraina energiatarvel on sõjalised kuriteod ja kuriteod inimkonna vastu
ÜRO sõltumatu vahendajate komisjon tuvastas, et Venemaa tahtlikud ja süstemaatilised rünnakud Ukraina tsiviilenergiainfrastruktuurile on sõjalised kuriteod ning kuriteod inimkonna vastu. Komisjon esitles aruande ÜRO Generalassamblee 81. istungjärgule ja також kogus tõendeid inimkaubanduse kohta, mis on seotud välismaiste meeste värvamisel Venemaa relvajõududesse.
-
Budanov kutsus üles Dopro pilli jäämise Ukrainale, kuulutades venemaalase eksituse välja
Ukraina presidentidekraadi kantselei juht Kirill Budanov kutsus 20. oktoobril üles Dopro pilli jäämise Ukraiani kätte ning väitis, et Venemaa sõjaväeüksused ei ole linna hõivanud. Ta süüdistas Venemaa „Tsentri“ väegrupi juhikut Andriji Ivanajevit president Vladimir Putinit teadlikult eksitavas. Budanov seadis väite kontekstiks rasked rahuülemised, mis toimusid samal päeval Norra pealinnas Oslo.
-
Venemaa öösel tugevasti Ukraina energiataristut – 28 alajaama sai kannatada
Venemaa ründas öösel ja 19. oktoobri hommikul Ukraina energiataristut, kahjustades 28 alajaama ja teisi olulisi objekte. President Zelenskyi sõnul on kümnes oblastis uusi elektrikatkestusi, taastamistööd käivad. Vinnõtsja oblastis jäi osa piirkonnast ja linnast elektrita ning veeta, üks energiatöötaja sai kannatada. Zelensky teatas otsusest suurendada droonide vastu tõhusate automaattornide tellimust.
-
Venemaa ründas öösel Odessa oblasti energiataristut
Venemaa jõud ründasid 18. oktoobri öösel Odessa oblasti energiataristut, jättes umbes 24 000 tarbijat kolmes rajoonis elektrita. Rünnakus kasutati löökdroone ning kaks kriitilise taristu objekti said kahjustada. Energiaettevõte DTEK kirjeldas kahjustusi ulatuslikena ja märkis, et taastamine võtab aega.
-
Zelensky: Ukraina on alates sügisest vabastanud rohkem territooriumi kui Venemaa hõivanud
President Volodymyr Zelensky teatas 18. oktoobri õhtuses pöördumises, et alates sügisest on Ukraina relvajõud vabastanud rohkem territooriumi, kui Venemaa on suutnud hõivata, ning lükkas ümber Venemaa kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi väited Malokatõrõnivka vallutamise ja 5 km kauguseni Zaporižžjast jõudmise kohta. Zelensky sõnul on Venemaa vägede tegelik kaugus linnast umbes 20 km ning Ukraina all on jätkuvalt seitse nimetatud asulat. Ukraina desinformatsiooni vastu võitlemise keskus ja „Lõuna“ operatiivgrupi esindaja kinnitasid, et Malokatõrõnivka on Ukraina kontrolli all.
-
Venemaa korraldas 17. oktoobri öösel ulatusliku rünnaku Ukraina energiataristule
Vene väed tulistasid 17. oktoobri öösel Ukraina pihta ballistilisi Iskander-M/KN-23 rakette, Kh-22/32 tiibrakette, neli Kalibr-meretiibraketti ja 332 löögidrooni, sh 31 reaktiivtüüpi. Rünnak sihtis energiataristut kümnes oblastis, jättes tipphetkel üle poole miljoni tarbija elektrita ja põhjustades Vinnõtsjas blackout'i. President Zelenskyi sõnul sai löögi üle 15 olulist elektrijaama ja -alajaama. Õhutõrje neutraliseerus 293 õhuhk 08:00 seisuga, kuid lööke fikseeriti 22 asukohas. Rünnak järgnes USA presidendi Trumpi nädalavahetuse "energiah" väljakuulutamisele, mille Venemaa raportide kohaselt ignoreeris.
-
Venemaa alustas Ukraina energiataristu ulatuslikku pommitamist; Gerasimov teatas Putinile kampaania algusest
16. oktoobril teatas Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerasimov Vladimir Putinile, et algas ulatuslike löökide kampaania Ukraina energiataristu vastu. Järgnenud öö ja 17. oktoobri hommik tabas rünnakuid kümne oblasti energiarajatisi ning president Zelenskõi sõnul sai üle 15 olulise elektrijaama ja -ülekandeliini kannatada. Rünnakute tõttu kehtestati mitmes piirkonnas elektrikatkestuste tunnigraafikud ning tööstusele ja ettevõtetele rakendati piirangud.
-
Venemaa taotles Hollandilt ICC president Tomoko Akane väljaandmist
Venemaa peaprokuratuur saatis Hollandi võimudele taotluse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) president Tomoko Akane väljaandmiseks ning esitas sarnased taotlused kaheksat teisele isikule, sealhulgas endisele ICC prokurörile Karim Khanile. Samm jätkab Venemaa varasemat survet ICC-le ja selle liikmesriikidele alates 2023. aasta märtsist, mil kohus väljastas vahistamismääruse Vladimir Putini vastu seoses Ukraina laste deporteerimisega.
-
EL pikendas Ukraina-vastaseid sanktsioone 36 kuu võrra, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
EL-i Nõukogu pikendas 22. septembril Ukraina suveräänsust õõnestavate isikute vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuu võrra – kuni 22. septembrini 2029. Samas otsustas nõukogu eemaldada sanktsioonide loetelust Vene oligarhid Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani. Otsus järgnes Prantsusmaa survet, mida ajakirjandus seostas Prantsuse kodanike vabastamisega Aserbaidžaanis. Järgmisel päeval, 23. septembril andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armuotsuse, millega vabastas muu hulgas Prantsuse kodaniku Martin Ryani. Ukraina nimetas EL-i otsust "häbiväärseks".