Venemaa taotles Hollandilt ICC president Tomoko Akane väljaandmist
Venemaa peaprokuratuur saatis Hollandi võimudele taotluse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) president Tomoko Akane väljaandmiseks ning esitas sarnased taotlused kaheksat teisele isikule, sealhulgas endisele ICC prokurörile Karim Khanile. Samm jätkab Venemaa varasemat survet ICC-le ja selle liikmesriikidele alates 2023. aasta märtsist, mil kohus väljastas vahistamismääruse Vladimir Putini vastu seoses Ukraina laste deporteerimisega.
Põhipunktid
- Venemaa peaprokuratuur taotles Hollandilt ICC president Tomoko Akane väljaandmist
- Sarnased väljaandmistaotlused esitati kaheksa täiendava isiku, sealhulgas endise ICC prokuröri Karim Khani suhtes
- 17. märtsil 2023 väljastas ICC vahistamismäärused Vladimir Putini ja Maria Lvova-Belova vastu seoses Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimisega
- Venemaa uurimiskomitee ja siseministeerium avasid kriminaalasjad ICC prokuröri Karim Khani, kohtunike Rosario Salvatore Aitala, Sergio Gerardo Ugalde Godinezi ja Haykel Ben Mahfoudi ning Tomoko Akane vastu
- 12. detsembril 2025 mõistis Moskva linnakohus üheksa ICC esindajat in absentia vangi 3,5–15 aastaks
- Jaapani peaminister Sanae Takaichi teatas, et Jaapan toetab jätkuvalt ICC-d õigusriigi kaitsmise osana
- Uudiste allikaks on The Japan Times
Miks see on oluline
Venemaa väljaandmistaotlused esindavad otsest survet ICC-le ja selle liikmesriikidele, sunnides riike valima Venemaa ja rahvusvahelise õigusemõistmise institutiooni toetamise vahel. Taotlused tulevad samaaegselt Venemaa jätkuvate in absentia kriminaalmenetluste ja vangistusotsustega ICC kohtunike ja prokuröride vastu ning peegeldavad laiemat mustrit, kus nii Venemaa kui ka Ameerika Ühendriigid on ICC-d sanktsioonide või kriminaalasjadega rünnanud.
Mis juhtus
Venemaa peaprokuratuur saatis Hollandi võimudele taotluse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu president Tomoko Akane väljaandmiseks ning esitas sarnased taotlused kaheksat teisele isikule, sealhulgas endisele ICC prokurörile Karim Khanile. Samm järgneb Venemaa varasemale konfrontatsioonile ICC-ga, mis algas pärast 17. märtsi 2023 vahistamismääruse väljastamist Vladimir Putinile ja Maria Lvova-Belovale seoses Ukraina laste deporteerimisega. Venemaa uurimiskomitee ja siseministeerium avasid kriminaalasjad ICC prokuröri Karim Khani, kohtunike Rosario Salvatore Aitala, Sergio Gerardo Ugalde Godinezi ja Haykel Ben Mahfoudi ning Tomoko Akane ja mitmete teiste ametnike vastu. 12. detsembril 2025 mõistis Moskva linnakohus üheksa ICC praegust ja endist esindajat in absentia vangi 3,5–15 aastaks. Uudiste allikaks oli The Japan Times. Jaapani valitsus teatas, et meetmed ICC-ga seotud isikute vastu on vastuvõetamatud, ning Jaapani peaminister kinnitas riigi jätkuvat toetust ICC-le.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meediakanalid esitavad Venemaa väljaandmistaotluse osana Venemaa jätkuvast eskaleeruvast konfrontatsioonist ICC-ga, rõhutades, et see järgneb 2023. aasta Putini vahistamismäärusele ja Venemaa varasematele in absentia süüdistustele ICC ametnike vastu. See raamistus seob Venemaa survet ICC-le laiema Ukraina sõja ja Ukraina laste deporteerimise küsimusega.
Taust
ICC väljastas 17. märtsil 2023 vahistamismäärused Vladimir Putini ja Maria Lvova-Belova vastu seoses Ukraina laste deporteerimisega. Putin võib teoreetiliselt olla vahistatav 123 riigis, kes on Rooma statuudi ratifitseerinud; Mongolia, kes on samuti alla kirjutanud, ei vahistanud teda septembris 2024 toimunud visiidi ajal. Ameerika Ühendriigid kehtestasid ICC presidendile Tomoko Akane ja ICC prokurörile Abdoulaye Seye sanktsioonid augustis 2025, ning septembris teatati täiendavatest meetmetest kogu ICC vastu seoses uurimisega USA sõjaväelaste väidetavate sõjakuritegude kohta Afganistanis.