Teema: Humanitaarolukord
-
Venemaa ründas Kijevit ja Kijevi oblastit ballistiliste rakettide ja droonidega; hukkus laps ja vähemalt kaks naist
Ööl vastu 30. septembrit 2026 korraldas Venemaa suuremahulise kombineeritud raketi- ja droonirünnaku Ukraina energiataristu vastu, peamise sihtmärgina Kijev ja Kijevi oblast. Rünnakus kasutati Tsirkon/Onüks ja Iskander-M/S-400 rakette ning 188 drooni, millest 86 olid reaktiivsed Shahed-tüüpi. Hukkus laps Võšgorodis ja vähemalt kaks naist Kijovis, kannatada sai energiataristu ning elamuid mitmes piirkonnas.
-
Berliinis toimus marss okupeeritud Olõškide elanike toetuseks
Ukraina kodanikuliikumine Vitsche Berlin korraldas 28. septembril Berliinis marsiga «Lõpetage Venemaa okupatsioon Olõškites» nõudes humanitaarabi juurdepääsu ja tsiviilelanike evakuatsiooni Hersoni oblasti okupeeritud Olõškitest. Kremli pressiesindaja Dmtri Peskov tunnistas sealjuures «kriitilist olukorda», kuid püüdis süüd Ukraina kanda üle kanda. Ukraina riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu juures asuv desinformatsiooni vastu võitlemise keskus süüdistas Venemaad vastutuse nihutamises.
-
Kõrgöö Kiievis: 235 õhuhäiret kuus – Klymenko teatas peaaegu pidevast rünnakutelainest
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitse nõukogu (RNBO) sekretäri Ihor Klymenko sõnul registreeriti Kiievis 27. augustist alates 235 õhuhäiret kogukestusega 261 tundi ehk üle kümne järjestikuse päeva. Ta märkis, et Venemaa reaktiivdroonid on pealinna peaaegu pidevalt rünnanud umbes kuu aega ning et uued Ukraina õhutorjevahendid on aktiivses katsetusfaasis.
-
Venemaa ründas öösel Küve ja kümmet oblastit – Zelenko tänas lääne partnereid õhutõrje eest
Vene väed ründasid ööl vastu 29. septembrit Ukrainat suure raketi- ja droonilöögiga, tabades Küve ja vähemalt kümmet oblastit. Kahjustada said Küve-Pasažõrski raudteejaama depoo, andme- ja ärikeskused, elumajad, energiarajatised ning Odesas kaks välismaist laeva. Ukraina õhutõrje teatas kõigi rakettide ja 106 drooni neutraliseerimisest. President Volodõmõr Zelenski tänas USA-d ja Norrat NASAMS-i kompleksi eest ning Prantsusmaad ja Saksamaad õhutõrjerakettide pakettide eest.
-
Venemaa KAB-pommid tabasid Sumõd: kool ja elamurajoon sai kannatada, kaks inimest hukkus
Teisipäeval, 29. septembril tabas Vene vägede Sumõ linna nelja juhtlõhkekeha (KAB) pommitabamusega, millest üks lõi õppetöö ajal koolimaja kesklinnas. Kooli varjendis viibinud ligi 100 last ja töötajat evakueeriti õigeaegselt ning koolis keegi vigastada ei saanud. Kaks elanikku hukkus oma kodudes elamurajoonis ja mitu inimest, sealhulgas kolm last, sai vigastada. President Zelenskõi mõistis rünnaku hukka ning kutsus USA-d, Euroopat ja Ukraina partnereid avaldama Venemaale tegelikku survet.
-
Venemaa juhtjuhitavad pommid tabasid Harkivi elamurajooni – hukkus 43 inimest, sealhulgas 11 last
Venemaa jõud pommitasid 28. septembri öösel juhtjuhitavate lennukipommidega Harkivi Saltivski ja Kiievi linnaosi. Üks pomm tabas Saltivski linnaosas üheksakorruselist elamut, purustades teise ja kolmanda korruse. Lõpliku ametliku teate kohaselt sai kannatada 43 inimest, neist 11 last; hukkunuid ei olnud. Päästjad tõid hoonest välja 32 inimest, otsingu-päästetööd on lõpetatud – rusude all kedagi ei leitud.
-
Ukraina: Vene väed kasutasid Kupjansi suunas tsiviilisikuid kilbina ja sundisid neid gaasitorustikku
Ukraina Rahvuskaardi 2. korpuse „Hartja“ luuredroonid salvestasid 27. septembril Harkivi oblastis Kupjansi kogukonnast tsiviilisikute — sealhulgas laste, eakate ja karkudel olnud inimese — väljaviimist Vene sõjaväe poolt. Tsiviilisikud suruti „Šebelinka – Ostrohozk“ gaasitorustikku, kus nad pidid läbima üle kümne kilomeetri. Kaitseministeeriumi ja välisminister Andrii Sõbiha sõnul kasutati tsiviilisikuid „inimkilbina" Vene taganemise katteks ning materjalid antakse edasi sõjakuritegude uurimiseks.
-
Vene droon tabas Kijevi ajaloolises keskuses Ukraina Teaduste Akadeemia hoonet
Esmaspäeval, 28. septembril lõi Venemaa reaktiivdroon tabamuse Ukraina Teaduste Akadeemia Presiidiumi hoonele Kijivi kesklinnas Volodõmõrska tänaval. Rünnakus hukkus vähemalt kaks inimest, teised said vigastada. Päästetööd kestsid kogu päeva, tuletõrjujad lokaliseerisid tuleõnnetuse ja otsisid rusude alt võimalikke kannatanuid. Rünnakut hukka mõistsid mitmete riikide ja EL-i juhid ning Ukraina välisminister kutsus üles jätta Venemaa UNESCO hääleõiguseta.
-
Venemaa rünnakud tabasid Harkut ja Harkivi oblastit, metallurgistadion sai kannatada
Venemaa jõud ründasid möödunud ööpäeval Harkvit ja 21 Harkivi oblasti asulat, tappes kaks inimest ja vigastades teisi, sealhulgas lapsi. 26. septembril tabas Vene FPV-droon Slobidskyi linnaosas asuvat OSK Metalist staadionit, kahjustades hoone fassaadi; ohvreid ei ole teatatud.
-
Venemaa tulistas öösel Ukrainasse 170 löökdrooni, õhutõrje laskis alla või summutas 147
Ööl vastu 27. septembrit ründas Venemaa Ukrainat 170 löökdrooniga, millest 76 olid reaktiivtüüpi. Rünnakus kasutati Shahed-tüüpi löökdroone ning Gerbera ja „Parodia“ imitaatordroone. Kell 07:30 oli Ukraina õhutõrje alla lasknud või summutanud 147 drooni, kuid rünnak jätkus ja mitmed droonid olid veel Ukraina õhuruumis. Tabamused registreeriti 18 asukohas, õhukaitsjate allakukkunud droonide jäänused langesid kaheksas kohas.
-
Venemaa droonirünnak Odessas ja Odessa oblastis nõudis ühe inimese elu
Venemaa jõud ründasid 26. septembri õhtul Odessat ja Odessa oblastit reaktiivsete droonidega. Rünnakus hukkus üks ja sai haavata kaks inimest. Kahjustada said laondused, tootmiskeskus, elumajad, hotell ja meditsiiniasutus, tabamuse kohas puhkes suurem tulekahju. 27. septembri öösel tabas järjekordne droonirünnak Kiliia linna.
-
Öine droonirünnak Kyivile ja Kiivi oblastile nõudis ühe inimese elu
Ööl vastu 27. septembrit ja sama päeva hommikul tabasid Vene droonid mitut Kiievi linnaosa ning Kiivi oblastit. Solomjanski rajoonis sai surma üks mees – 56aastane kontori turvatöötaja – ning põlesid lao- ja teenindusjaama hooned. Ševtšenki rajoonis sai vigastada kolm inimest, sealhulgas kaks 16aastast tüdrukut. Droonitükid langesid Solomjanski rajoonis koolihoonele. Kiivi oblastis sai surma üks ja vigastada kolm inimest. Logistikaettevõtte Zammler ladu Brovari rajoonis hävis, ohvreid seal ei olnud. Õhujõudude andmetel kasutas Venemaa rünnakul 170 löökdrooni (sh 76 reaktiivset Šahed-tüüpi).
-
Venemaa jõud ründasid Dnipro linna, puhkes tulekahju
Venemaa jõud lõid 21. septembri õhtul/tuusel Dnipro linna, kus rünnaku tagajärjel puhkes tulekahju. Dnipropetrovski OVA juht teatas rünnakust ning ohvrite kohta käiva info täpsustamine käib. Hilisemates teatistes märgiti, et ballistilise raketiga tabati tsiviilettevõtet "Interpipe".
-
Venemaa ründas 27. septembri öösel Kilijat Šahaidi droonidega
Venemaa jõud ründasid 27. septembri öösel Šahaidi droonidega Odesa oblastis asuvat Kilijat. Löök tabas linna sadama- ja tsiviilinfrastruktuuri, päästetöötajad kustutasid tulekahju. Izmaili rajooni riikliku administratsiooni esialgsetel andmetel kannatada saanuid ei ole.
-
Venemaa droon tabas Kiievis elumaja – üheksa inimest haiglasse viidud
27. septembril tabas Vene reaktiivdroon Kiievi Darnõtskõi linnaosas asuva üheksakorruselise elumaja 4.–5. korruse kõrguselt, tekitades tulekahju ja vigastades üht naist. Rünnak oli osa ööpäevaringsest droonilainest pealinna vastu, mille käigus said kannatada ka lasteaiad, koolid, Saudi Araabia suursaadiku residents ja Kyivstari peakontor. Õhtuks tõusis Kiievis vigastatute arv üheksani, sealhulgas üks laps; kuus inimest hospitaliseeriti.
-
Zelenskõi: Venemaa tulistas nädalas Üle-Ukraina pihta üle 2 200 drooni ja umbes 1 650 lennukipommi
Ukraina president Volodymyr Zelenskõi teatas 27. septembri hommikuses pöördumises, et Venemaa tulistas sel nädalal Ukraina pihta üle 2 200 löökdrooni, umbes 1 650 lennukipommi ja 38 erinevat tüüpi raketti, millest suur osa oli ballistilisi. Eelmisest päevast alates oli Venemaa kasutanud 277 löökdrooni, neist 155 reaktiivmootoriga. Öösel sai surma kolm inimest Zaporižžja oblastis ning rünnakud tabasid tsiviilobjekte kaheksas oblastis. Zelenskõi nimetas Venemaa deeskalatsioonisignaale võltsiks ning teatas oktoobriks valmistatavatest uutest sanktsioonipakettidest ja USA Lindsey Grahami seaduse rakendamisest.
-
Ukraina sõjavägi tarnis 4 tonni toitu okupeeritud Olõškidesse droonide abil
Hersoni oblasti sõjaväehalduse juht Oleksandr Prokudin teatas 27. septembril 2026, et Ukraina üksused tarnisid Dnipro jõe kaudu ligikaudu 4000 kg toiduaineid Vene okupatsiooni all olevasse Olõški linna. Toit viidi 100 sihtpunkti. Tegemist oli ühe suurima droonipõhise humanitaaroperatsiooniga, mida on läbi viidud alates märtsist 2026, mil maapealne juurdepääs linnale blokeeriti. Ukraina välisminister Andrii Sibiga oli nelja päeva varem tõstnud olukorra ÜRO Julgeolekunõukogus, kutsudes Vene poolelt avama humanitaarkoridore.
-
Ukraina pakkus Vene okupeeritud Olšõhkõs relvarahu ja evakuatsiooni – Venemaa keeldus
Ukraina tegi ettepaneku peatada ajutiselt lahingutegevus Hersoni oblastis asuvas Vene okupeeritud Olšõhkõ linnas, et evakueerida tsiviilelanikke. Venemaa hääletas Ukraina ettepanekud evakuatsioonikoridoride ja kohaliku relvarahu kehtestamiseks maha. Olšõhkõs ei ole saabunud toiduabi alates mai lõpust, sealsed elanikud on silmitsi toidu-, vee-, ravimite ja elektri puudusega ning ajakirjanik Oleh Baturini andmetel on linnas esinenud näljast põhjustatud surmajuhtumeid.
-
Venemaa ründas Ukraina 295 drooniga; õhutõrje tabas 267
Ööl vastu 25. septembrit 2026 ründas Venemaa Ukraina 295 erinevat tüüpi löökdrooniga, sealhulgas 52 reaktiivmootoriga Shahed-tüüpi UAV-ga, Gerbera-droonide, Banderole/Dan-T lahinguladudega ning Parodia petudroonidega. Ukraina õhutõrje oli kella 07:30 seisuga tulistanud alla või summutanud 267 vaenlase drooni. Tabamused registreeriti 16 asukohas ning langev praht 4 täiendavas asukohas. Rünnak jätkus ka hommikul, jättes õhuruumi veel vaenlase droone.
-
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik nõuab kohest kohalikku relvarahu ja evakuatsiooni Oleshkyst
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Michael O'Flaherty avaldas 25. septembril muret Hersoni oblastis asuva Vene okupeeritud Oleshky linna kiiresti halveneva humanitaarolukorra pärast. Ta kutsus üles kohesele kohalikule relvarahule, humanitaarabi takistamatule juurdepääsule ja tsiviilelanike ohutule evakuatsioonile ning nimetas Venemaa okupatsioonivõimuna neljanda Genfi konventsiooni alusel vastutavaks elanike toitmise ja meditsiinilise varustamise eest.