Vene droon tabas Kijevi ajaloolises keskuses Ukraina Teaduste Akadeemia hoonet
Esmaspäeval, 28. septembril lõi Venemaa reaktiivdroon tabamuse Ukraina Teaduste Akadeemia Presiidiumi hoonele Kijivi kesklinnas Volodõmõrska tänaval. Rünnakus hukkus vähemalt kaks inimest, teised said vigastada. Päästetööd kestsid kogu päeva, tuletõrjujad lokaliseerisid tuleõnnetuse ja otsisid rusude alt võimalikke kannatanuid. Rünnakut hukka mõistsid mitmete riikide ja EL-i juhid ning Ukraina välisminister kutsus üles jätta Venemaa UNESCO hääleõiguseta.
Põhipunktid
- Vene reaktiivdroon tabas 28. septembril umbes kell 13:30 Kijivi ajaloolises kesklinnas asuvat Ukraina Teaduste Akadeemia Presiidiumi hoonet Volodõmõrska tänav 54.
- Rünnakus hukkus vähemalt kaks inimest, sealhulgas akadeemia asepresidendi endise Riikliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretäri Volodõmõr Horbulini assistent Nataliia Bukalo; Horbulin ise sai kergemaid vigastusi kildudest.
- Hoone teine ja kolmas korrus said osaliselt hävinenud, katus korrad ulatuslikult viga; päästjad tõid akendest redeliga välja kaks inimest.
- President Volodõmõr Zelenski lubas Venemaale vastust ja kutsus partnereid üles tugevdama survet ning õhutõrjet.
- Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Prantsuse president Emmanuel Macron, Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset, Moldova president Maia Sandu ja Saksa välisministeerium mõistsid rünnaku hukka; Ukraina välisminister Andri Sõbiha kutsus üles jätma Venemaa UNESCO hääle- ja valitavusõiguseta.
- Sama päeva Kijivi-rünnakute käigus sai vigastada 24 inimest (sh kolm last), kuus neist hospitaliseeriti; eraldi tabas droon ka hoonet, kus asub Dobrobuti kliinik, ning kahjustada sai ka farmaatsiaettevõte, tanklaid ja Ukrtelecomi rajatis.
Miks see on oluline
Rünnak tabas Ukraina teaduselu südamikku Kijivi ajaloolises keskuses, tööpäeval, mil hoones viibis palju inimesi. Hoone asub Saksa saatkonna ja EL-i delegatsiooni kantselei (u 200 meetri kaugusel) vahetus läheduses, mis tõstab esile Vene droonirünnakute ohu diplomaatilistele objektidele. Löök kutsus esile terava rahvusvahelise hukkamõistu ning ajendas Ukraina välisministrit nõudma Venemaa ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni hääleõiguse peatamist.
Mis juhtus
Esmaspäeval, 28. septembril, umbes kell 13:30 lõi Vene reaktiivdroon otsetabamuse Ukraina Teaduste Akadeemia (NAN Ukraina) Presiidiumi hoonele aadressil Volodõmõrska 54 Kijevi Ševtšenkivski rajoonis. Hoone, kolme korrusega ajalooline 1850. aastatel ehitatud endine Levašovi krahvanna pansionaat, mis on alates 1918.-1919. aastast teeninud akadeemia koduhoovina, sai suures ulatuses tules ja kannatada said teine ning kolmas korrus. Videosalvestistel on näha, kuidas inimesed ronisid kolmanda korruse akendest välja päästjate abiga. Klõtško teatas esmalt ühe naise surmast ja kolmest vigastatust; hilisematel andmetel hukkus vähemalt kaks inimest, üks neist oli Horbulini assistent Nataliia Bukalo. Horbulin ise sai löögi all kergemaid vigastusi kildudest, kuna droon tabas tema kabineti kohal asuvat ruumi. Päästjad lokaliseerisid tulekahju ning otsisid rusude alt võimalikke kannatanuid; mõne akadeemia töötajaga ei olnud veel päeva lõpuks kontakti. President Zelenski lubas Venemaale "kindlasti" vastust ning kutsus partnereid üles tugevdama õhutõrjet ja survet Moskvale. Sama päeva jooksul tabasid Vene droonid muu hulgas farmaatsiaettevõtet ja tanklaid Kijvis, bussikeskust Dnepros ning hoonet Ševtšenkivski rajoonis, kus asub Dobrobuti kliinik. Kogu Ukraina peale sai rünnakutes 28. septembril surma üheksa ja vigastada üle 80 inimese.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad rõhutasid operatiivseid üksikasju: tabamuse aega (umbes 13:30), DSNS-i päästetöid umbes 25 sõiduki ja 100 päästjaga, koormat kandvate konstruktsioonide olukorda ja tulekahju lokaliseerimist. Toonitati Ukraina ametkondade reaktsioone - president Zelenski lubadust vastata, välisminister Sõbiha kutset jätta Venemaa UNESCO-s kõrvale, haridusministri ja aseministri üleskutset isoleerida Vene teadusasutused. Ajaloolises plaanis meenutati hoone 1850. aastate päritolu ja seda, et juba jaanuaris 1918 pommitasid sama hoonet bolševikud Muravjovi vägede all. Isikliku poole pealt kirjeldati Horbulini vigastusi ja tema assistendi hukkumist ning akadeemia töötajate tunnistusi rünnaku hetkest ja kadunud kolleegidest.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Välismeedias (Saksa, Briti ja Aserbaidžaani ingliskeelsed väljaanded) oli rõhuasetus ajaloolise teadusasutuse tabamisel ja rünnaku lähedusel diplomaatiliste esindustega. Saksa välisministeerium rõhutas, et löök toimus Saksa saatkonna vahetus läheduses; EL-i delegatsiooni kantselei asus u 200 meetri kaugusel. Briti ja Aserbaidžaani väljaanded edastasid Euroopa liidrite hukkamõistu ning Saksa väljaanne tõi esile Poola kaitseministri teate, et Vene reaktiivdroon kukkus umbes kaks kilomeetrit enne Poola-Ukraina piiripunkti Dorohusk-Jahodõn Ukraina poolele, ilma et Poola õhuruum oleks rikutud. Selline piiriülese ohu motiiv kujunes rahvusvahelise kajastuse korduvaks elemendiks.
Kus kajastused lahknevad
Allikad lahknevad mitmes punktis. Esiteks, NAN Ukraina hoone rünnaku ohvrite arv: esmased teated (Klõtško, KMVA) märkisid ühte surnut ja kolme vigastatut, hilisemad andmed kõnelesid kuni kuuest vigastatust (sh kolm last), DSNS-i lõppandmed märkisid ühte surnut ja seitset vigastatut. Teiseks, Ukraina keeleinspektsiooni esindaja ja NAN Ukraina president Anatoli Zagorodnõi väitsid, et hukkus kaks akadeemia teadlast, kuid akadeemia pressiteenistus seda ei kinnitanud, tuvastades hukkununa ainult Horbulini assistendi Nataliia Bukalo. Kolmandaks, kogu Kijivis 28. septembril Vene rünnakutes vigastatute arv varieerus Klõtško andmetel 14-st 19-ni ja lõpuks 24-ni (sh kolm last, kuus hospitaliseeritud). Neljandaks, Ukraina õhujõudude ja presidendi teave droonide üldarvu kohta erines pisut: vastavalt 124 rünne-UAV-d (86 reaktiivdrooni) versus "umbes 120 drooni, neist 90 reaktiivdrooni". Viiendaks, Dobrobuti kliinikut tabanud eraldi rünnaku ohvrite arv kõikus seitsme ja kaheksa vahel, kellest kuus olid kliiniku töötajad.
Taust
Ukraina Teaduste Akadeemia asutati Kijivis 27. novembril 1918 ning esimeseks presidendiks sai Volodõmõr Vernadski. Akadeemia Presiidiumi hoone aadressil Volodõmõrska 54 pärineb 1850. aastatest - algselt ehitati see Levašovi krahvanna pansionaadina -, akadeemia on seda hoonet kasutanud alates 1918.-1919. aastast, ligi 107-108 aastat. Sama hoone sai kannatada juba jaanuaris 1918, kui bolševikud Muravjovi vägede all Kijivi pommitasid. 28. septembril 2026 oli Venemaa droonirünnakute laine üks ulatuslikumaid: Ukraina õhujõudude teatel tulistati kella 06:30 ja 18:30 vahel Ukraina pihta 124 rünne-UAV-d, neist 86 reaktiivdrooni, peamiseks sihtmärgiks Kijivi oblast. Akadeemia töötab tänaseni umbes 24 000 inimesega, sealhulgas üle 13 000 teaduri, ning koondab 14 teadusosakonda ja üle 150 teadusasutuse.