Kiievis toimus relvastatud kokkupõrge SBU ja HUR vahel, haavatud sai mitu HUR-i teenistujat
2. septembri varahommikul suleti Kiievis Dnipro rajoonis Juri Šumskoho tänav pärast laskmist, mille SBU ja HUR-i operatiivtöötajate vahel korraldasid SBU juurdlusrühm ja allikate sõnul ka HUR-i võitlejad. SBU teatas, et selleks kaasati eriüksus „Alpha“, kes kasutas relvi rünnaku tõrjumiseks; kinni peeti isikud, kes osutusid üheks Ukraina kaitsjõudude üksuseks. President Zelenskõi nimetas juhtumit „täiesti häbiväärseks“, nõudis personaliotsuseid ja sisemisi juurdlusi, ning kõrge ametiisik kutsus üles DBR-i põhjalikule ja erapooletule uurimisele.
Põhipunktid
- 2. septembri hommikul suleti Juri Šumskoho tänav Kiievi Dnipro rajoonis mõlemas suunas ja ühistransport suunati ümber.
- SBU teatas koos HUR-iga, et nad takistasid FSB terroriakti ühe Vene opositsiooniliikme vastu, kes oli saabornikuiseks saabunud Ukrainale.
- Meedia andmetel oli selle isikuks Vene Vabatahtliku Korpus (RDK) asekomandör Stepan Kaplunov, kelle advokaadi sõnul peeti ta kinni 23. augustil.
- Advokaadi Taras Borovski sõnul sai kolm HUR-i teenistujat viga, kellest kaks on raskes seisundis; Ukrainska Pravda allikad kinnitasid kolme HUR-i vigastatut.
- SBU teatel oli tegemist relvastatud rünnakuga nende juurdlusrühma vastu; advokaadi ja GUR-i versiooni järgi avas tule SBU pärast läbirääkimisi HUR-i teenistujate pihta.
- President Zelenskõi nimetas juhtumit „täiesti häbiväärseks“, rääkis peaprokurör Ruslan Kravtšenkoga ning nõudis personaliotsuseid ja sisemisi juurdlusi mõlemas teenistuses.
- Presidendi kantselei juht ja endine HUR-i ülem Kirill Budanov kutsus üles DBR-i põhjalikule ja erapooletule uurimisele, öeldes et „keegi ei tohi karistamatult röövida sõjaväelasi ega avada tuld meie linnade tänistus"
Miks see on oluline
Tegemist on avaliku relvastatud kokkupõrkega kahe Ukraina riikliku julgeoleku- ja luureorgani vahel pealinna peal — erakordne sündmus sõjaajal, mis paneb proovile kahe tugeva riigiasutuse vahelise koordinatsiooni. President ja presidendi kantselei juht on sekkunud isiklikult, nõudes nii peaprokuratuuri kui DBR-i juurdlust ning personaliotsuseid, mis tähendab otsest poliitilist vastutust kõrgete teenistujate ees. Raskelt haavatud HUR-i teenistujate juhtum ning versioonide konflikt selle kohta, kes esimesena tule avas, muudavad intsidendi sisepoliitiliselt tundlikuks. SBU ja HUR-i ühine lugu FSB terroriaktist annab juhtumile sõjaaja konteksti, kuid advokaadi ja meedia vastuargument „toimus väljaspool protseduuri toimunud kinnipidamine“ seab ametliku narratiivi kahtluse alla.
Mis juhtus
2. septembri hommikul suleti Kiievis Dnipro rajoonis Juri Šumskoho tänav pärast laskmist, mis leidis aset kahe Ukraina riikliku julgeolekuteenistuse esindajate vahel. SBU teatas, et operatiiv-juurdlusrühm viis läbi otsinguid seoses juhtumiga, mil FSB valmistas ette terroriakti ühe Venemaa opositsiooniliikumise liikri vastu, kes oli tulnud Ukrainale iseseisvuspäeva puhul; meedia andmetel oli selleks isikuks Vene Vabatahtliku Korpus (RDK) asekomandör Stepan Kaplunov. SBU sõnul ründas relvastatud grupp nende juurdlusrühma, blokeerides autosid tee ette, mille tõttu kaasati SBU eriüksus „Alpha“ ja kasutati relvi; kinnipeetud osutusid üheks Ukraina kaitsjõudude üksuseks, neilt võeti ära relvad ja dokumendid. Advokaadi Taras Borovski versiooni kohaselt peeti Kaplunov kinni juba 23. augustil ilma protokolli ja kaitsjata ning 1.–2. septembri öösel tulid SBU töötajad tema korterisse otsinguid tegema, kus juba olid HUR-i võitlejad ja GUR-i eriüksuse „Tymur“ liikmed; pärast läbirääkimisi, mille käigus pooled kätleksid, avas SBU „jõuploki" tulistama, mille tagajärjel sai kolm HUR-i teenistujat viga, neist kaks raskelt. Ukrainska Pravda allikad kinnitasid kolme HUR-i vigastatut. Peaprokuratuur alustas eelmenetlust seoses ähvarduste ja õiguskaitseametniku elule ründega. President Zelenskõi nimetas juhtumit „täiesti häbiväärseks“, rääkis peaprokurör Ruslan Kravtšenkoga ning nõudis personaliotsuseid ja sisemisi juurdlusi mõlemas teenistuses, öeldes et relva tohib tulistada ainult Vene okupeerijate pihta. Presidendi kantselei juht Kirill Budanov, endine HUR-i ülem, kutsus üles DBR-i põhjalikule ja erapooletule uurimisele. Presidendi nõuniku Dmõtro Lõtvõni sõnul „survestas president tugevalt vastavate struktuuride juhte“, kelleks nimetas SBU tegevjuhti Oleksandr Pokladi ja HUR-i juhti Olleh Ivassentšenko. Samal päeval allkirjastas Zelenskõi dekreedi SBU riigisaladuste kaitse ja litsentseerimise osakonna juhataja Olleh Hrjamovi ametist vabastamiseks.
Kus kajastused lahknevad
Sündmuse kohta on esitatud kaks vastandlikku ametlikku ja poolametlikku versiooni. SBU ja peaprokuratuur kirjeldavad intsidenti kui relvastatud rünnakut nende juurdlusrühma vastu, mille tõrjumiseks kasutati Alfa eriüksuse relvi; advokaat Borovski ja GUR-i-poolsed allikad väidavad, et tulistamise avas SBU „jõuplokk" pärast seda, kui pooled olid läbirääkimistel kätlenud ja HUR-i võitlejad hakkasid lahkuma. Vigastatute arv ja raskusaste varieeruvad: Ukrainska Pravda allikad räägivad kolmest HUR-i vigastatust, advokaat Borovski kinnitab, et kaks neist on raskes seisundis (ühel on jalas arter läbi lastud) ja kolmas sai kergema võidu, kusjuures hilisemad avaldused erinevad selle poolest, kas üks või kaks olid raskelt haavatud. SBU ja HUR-i ühine ametlik narratiiv raamistab sündmust kui ühiselt takistatud FSB terroriakti ühe nimeta Vene opositsiooniliikme vastu; Borovski ja meedia nimetavad selle isiku Stepan Kaplunoviks ning nimetavad vastuluure versiooni „kattelooriks väljaspool protseduuri toimunud kinnipidamisele". GUR-i poolel ei ole ametlikku kinnitust kokkupõrke kohta antud.
Taust
Stepan Kaplunov on Vene Vabatahtliku Korpus (RDK) asekomandör, mille allikad paigutavad HUR-i alluvusse; RDK teatas tema kadumisest 28. augustil ja advokaat väitis, et ta võeti kinni 23. augustil ilma protokolli ja kaitsjata. LIGA.net kirjutas, et 2025. aasta detsembris pani Venemaa RDK komandöri Denõs Kapustini tapmise eest välja 500 000-dollarilise preemia, mille Ukraina paljastas ja muutis lavastatud surma stsenaariumiks. Juri Šumskohovõ tänava tulistamine leidis aset vahetult pärast SBU ja HUR-i ühist teadet, et nad takistasid FSB terroriakti Vene opositsiooniliikumise liikme vastu, kes oli saabunud Ukrainale iseseisvuspäevaks. Kirill Budanov, kes on varem juhtinud HUR-i, juhib nüüd presidendi kantseleid, mistõttu on ta erakordselt positsioonil kommenteerima vaidlust oma endise teenistuse ja SBU vahel.