HUR-i juht Ivashchenko nimetas Kiievis SBU ja luure vahel toimunud tulistamist «vastuvõetamatuks»
Ukraina kaitseministeeriumi pealuure (HUR) direktori Oleh Ivashchenko sõnul ei ole alust ekstrapoleerida üksikut intsidenti riigiasutustele ega eriteenistustele tervikuna. Kommentaar Ukrinformile järgnes 2. septembri tulistamisele Kiievis SBU ja HUR-i töötajate vahel seoses Rosdestvenskaja vabatahtlike korpuse (RDK) asekomandör Stepan Kaplunovi korteri läbiotsimisega.
Põhipunktid
- 2. septembril toimus Kiievis Bereznjakõ elurajoonis tulistamine SBU ja HUR-i töötajate vahel seoses RDK asekomandör Stepan Kaplunovi korteri läbiotsimisega.
- SBU teatas, et nende töötajaid rünnati relvaga ja ründajad osutusid Ukraina Kaitsjõudude üksuse liikmeteks; peatamiseks kaasati eriüksus Alpha, kes kasutas relvi ning ründajate seas oli haavatuid.
- SBU ja HUR-i otseselt osalenud töötajad vabastas kohus 4. septembril isikulisel kaitsetutul; DBR algatas eeluurimise konflikti asjaolude väljaselgitamiseks.
- President Volodõmõr Zelenskõi nimetas intsidenti häbiväärseks ja nõudis eriteenistuste juhtidelt kaadriotsuseid ning sisemisi juurdlusi.
- HUR-i juht Oleh Ivashchenko nimetas juhtumit «vastuvõetamatuks», eitas «eriteenistuste sõja» olemasolu ja kutsus üles isiklikule, mitte kollektiivsele vastutusele.
- SBU väitel valmistas Kaplunov FSB-i tellimusel ette atentaati Vene opositsioonijuhile, kes oli saabunud Ukrainale iseseisvuspäevaks; meedia on hiljem nimetanud sihtmärgiks Ahhmed Zakajevi. Kaplunov eitab koostööd FSB-iga ja väidab, et tema ülestunnistused tehti surve all.
Mis juhtus
2. septembri öösel toimus Kiievis Bereznjakõ elurajoonis tulistamine Ukraina julgeolekuteenistuse SBU ja kaitseministeeriumi pealuure HUR töötajate vahel seoses Rosdestvenskaja vabatahtlike korpuse (RDK) asekomandör Stepan Kaplunovi korteri läbiotsimisega. SBU teatas, et nende töötajaid rünnati relvaga ja ründajad osutusid ühe Ukraina Kaitsjõudude üksuse liikmeteks; rünnaku peatamiseks kaasati eriüksus Alpha, kes kasutas relvi ning kelle tegevuse tagajärjel sai haavata ründajaid. Peaprokuratuur algatas eeluurimise õiguskaitseametniku elu vastu suunatud ohu ja ründe fakti osas ning DBR alustas eeluurimist SBU ja HUR-i konflikti asjaolude väljaselgitamiseks. 4. septembril vabastas kohus mõlema eriteenistuse otseselt osalenud töötajad isikulisel kaitsetutul. President Volodõmõr Zelenskõi nimetas juhtumit häbiväärseks ja nõudis eriteenistuste juhtidelt kaadriotsuseid ning sisemisi juurdlusi. 7. septembril andis HUR-i juht Oleh Ivashchenko Ukrinformile intervjuu, milles nimetas tulistamist «vastuvõetamatuks intsidentiks», eitas «eriteenistuste sõja» olemasolu ning rõhutas, et vastutus peab olema isiklik, mitte kollektiivne.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik selle loo allikad on Ukraina meediakanalid ja Ukraina riiklik uudisteagentuur. Käsitlus keskendub riiklikule institutsionaalsele aruandekohustusele ja sõjaajal olulisele SBU ja HUR-i vahelisele koordineerimisele. Esiplaanil on Ukraina ametlikud tegelased — Ivashchenko, SBU, DBR, peaprokuratuur, president Zelenskõi ning rahvasaadik Roman Kostenko — ning rõhk on sisemiste juurdluste nõudmisel ja «eriteenistuste sõja» eitamisel. Ukraina väljaanded toovad esile ka väidetava FSB-i atentaadikava Vene opositsioonijuhi vastu ning RDK seose, esitades juhtumit kui edu vastuluures, kuid kõrvuti SBU ja Kaplunovi vastuoluliste väidetega tema FSB-kontaktide kohta.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole ühel meelel selles, kes oli väidetava FSB-i atentaadi sihtmärk: meedia seostas juhtumit algul Kaplunovi juhtumiga, kuid nimetas hiljem sihtmärgiks Ahhmed Zakajevi, samas kui SBU väitis, et atentaati valmistas ette Kaplunov ise. Kaplunov eitab koostööd FSB-iga ja ütleb, et tema ülestunnistused tehti surve all, SBU seevastu avaldas video ja ekraanipildid, mille kohaselt ta tunnistas FSB-kontakte ja valmistas ette atentaati. Konflikti kulgemisest on samuti erinevaid versioone: SBU sõnul rünnati nende töötajaid Kaitsjõudude üksuse liikmete poolt läbiotsimise ajal ja Alpha kasutas relvi; HUR-i eriüksuse Tõmur komandöri sõnul «röövisid» SBU töötajad HUR-i lahingukomandöri ja hoidsid teda ilma ametlike süüdistusteta. Kaplunovi väidete kohaselt toimus tema röövimine kas 23. augustil või 1. septembril.
Taust
1. septembril teatas RDK oma asekomandöri Stepan Kaplunovi kadumisest Kiievis. 2. septembri öösel leidis Bereznjakõ elurajoonis aset tulistamine, mis oli seotud läbiotsimisega Kaplunovi korteris. SBU teatas, et koos HUR-iga takistati FSB-i terroristlikku rünnet Vene opositzioonijuhi vastu, kes oli saabunud Ukrainale iseseisvuspäevaks; meedia nimetas sihtmärgiks hiljem Ahhmed Zakajevi. 4. septembril vabastas kohus SBU ja HUR-i otseselt osalenud töötajad isikulisel kaitsetutul. President Zelenskõi nimetas intsidenti häbiväärseks ning nõudis kaadriotsuseid ja sisemisi juurdlusi.