h.ua

Avaldatud: · Uuendatud:

Ukraina palus ELil katta 2027. aasta 78 miljardi dollarilise finantsvaja­kuse külmutatud Vene varade abil

Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko esitas 29. septembril Brüsselis doonorriikidele ja rahvusvahelistele institutsioonidele Ukraina 2027. aasta ligikaudu 78 miljardi dollari (umbes 69 miljardi euro) suuruse katmata finantsvajaduse ning kutsus ELi üles kasutama selle katmiseks külmutatud Vene riiklikke varasid. ELi ametnikud ja mitmed liikmesriigid suhtusid ettepanekusse skeptiliselt, osutades juba kokkulepitud 90 miljardi eurose laenu aeglasele väljamaksele ja Ukraina reformide mahajäämusele.

Põhipunktid

  • 29. septembril kohtusid Brüsselis ELi, G7, Norra, Lõuna-Korea ja IMF-i esindajad Ukraina delegatsiooniga, et hinnastada Ukraina finantsvajadusi.
  • Minister Serhi Martšenko teatas, et Ukraina vajab 2027. aastaks ligikaudu 69 miljardit eurot lisaraha: 40 miljardit sõjalisteks kuludeks ja 29 miljardit riigitegevuseks.
  • Ukraina rahandusministeeriumi hinnangul on 2027. aasta katmata vajadus kokku umbes 78 miljardit dollarit (umbes 68,77 miljardit eurot), millest 32,6 miljardit on eelarvevajad ja 45 miljardit kaitsesektori vajad.
  • Euroopas on külmutatud umbes 210 miljardi euro eest Vene riiklikke varasid, millest umbes 180 miljardit asub Belgia depositooriumis Euroclear.
  • Belgia, Itaalia ja Prantsusmaa on vastu külmutatud Vene varade uuele kasutamisele; Euroopa Komisjon soovib esmalt lõpule viia juba kokkulepitud 90 miljardi eurose laenu väljamaksed.
  • EL on nõus andma 90 miljardi euro suuruse ühise võlakohustusega tagatud laenu (45 miljardit aastatel 2026 ja 2027; 30 miljardit aastas kaitsekuludeks, 15 miljardit eelarvevajadusteks), kuid Ukraina ei ole veel saanud 15 miljardi eurost eelarvetoetust, kuna see on seotud reformidega, sealhulgas korruptsioonivastaste meetmetega.

Miks see on oluline

Ukraina palub ELilt toetust kümnete miljardite eurode ulatuses ajal, mil juba kokkulepitud ELi rahastuse väljamaksed on Ukraina aeglase reformitempo tõttu veninud. Brüsselile avaldatakse survet kaaluda umbes 210 miljardi euro suuruste külmutatud Vene varade konfiskeerimist või uut kasutamist – sammu, mida Belgia peamiselt juriidilistel põhjustel vastustab ja mis 2025. aasta detsembri tippkohtumisel juba ebaõnnestus. ELi skeptitsism ja ootel olevad reformid tekitavad ebakindluse, kas Ukraina 2027. aasta eelarve- ja kaitsevajadused kaetakse; 2027. aasta olulised rahvuslikud valimised Prantsusmaal, Hispaanias, Poolas ja Itaalias tõstavad poliitilistel kaalutlustel küsimuse tundlikkust. Alates 2025. aasta algusest pole USA väidetavalt andnud Kyivile sentigi rahalist abi, mis suurendab Euroopa doonorite koormust.

Mis juhtus

29. septembril kohtusid Brüsselis Euroopa Komisjoni peakontoris Ukraina delegatsioon ELi, G7 riikide, Norra, Lõuna-Korea ja IMF-i esindajatega, et hinnastada Ukraina finantsvajadusi. Rahandusminister Serhi Martšenko esitas Ukraina 2027. aasta finantsvajaduse – ligikaudu 69 miljardit eurot, millest umbes 40 miljardit on ette nähtud sõjalisteks kuludeks ja 29 miljardit riigiteenusteks. Ukraina rahandusministeeriumi hinnangul on 2027. aasta katmata finantsvajadus kokku umbes 78 miljardit dollarit (umbes 68,77 miljardit eurot): 32,6 miljardit dollarit eelarvevajadusteks ja 45 miljardit dollarit kaitsesektori kuludeks. 52,5 miljardi dollari suurusest 2027. aasta välise rahatoetuse vajadusest on praegu garanteeritud umbes 20 miljardit, mis jätab katmata defitsiidiks 32,6 miljardit. Martšenko kutsus ELi üles kasutama katmiseks külmutatud Vene riiklikke varasid – umbes 210 miljardit eurot, millest umbes 180 miljardit asub Belgia depositooriumis Euroclear. Ta kirjeldas seda praktilise ja õiglase vahendina Ukraina sõjaaja kulutuste katmiseks ning kutsus ELi kaaluma tsentraliseeritud mehhanismi loomist koos nõuetekohase õigusliku alusega. Euroopa Komisjon on juba varem püüdnud neid varasid kasutada Ukraina jaoks mõeldud intressivaba krediidiliini alusena, kuid 2025. aasta detsembris ebaõnnestus see ettepanek ELi tippkohtumisel, kuna Belgia juhtis selle vastu enamust. EL nõustus alternatiivina 90 miljardi eurose ühise võlakohustusega tagatud laenuga, kust iga aasta kohta eraldatakse 30 miljardit kaitsekuludeks ja 15 miljardit eelarvevajadusteks. Septembri keskpaigaks oli Brüssel andnud 15 miljardit eurot relvade ostuks, kuid 15-miljardiline eelarvetoetus on endiselt välja maksmata, kuna selle väljamakse on seotud Ukraina reformidega, sealhulgas korruptsioonivastaste meetmetega. ELi ametnikud ja mitmed liikmesriigid suhtusid Martšenko uude taotlusse ettevaatlikult: Belgia, Itaalia ja Prantsusmaa on vastu Vene varade uuele kasutamisele, ning üks Euroopa diplomaat kirjeldas olukorda kõrbe kastmisena. Komisjon soovib praegu keskenduda juba kokkulepitud 90 miljardi eurose laenu väljamaksmisele ja korrata, et Ukraina peab ellu viima kokkulepitud reformid. Arutelu Ukraina lisarahastamise üle on oodata 9. oktoobril ELi rahandusministrite kohtumisel või oktoobri keskel toimisavus Euroopa Ülemkogul.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina meediakan liitlane keskendub Ukraina palvele ja selle ulatusele (78 miljardi dollari / 69 miljardi euro suurune 2027. aasta vajadus), toob esile rahandusminister Serhi Martšenko argumendid Brüsselis ja Euroopa Poliitikakeskuses ning esitle kutub külmutatud Vene varasid praktilise ja õiglase allikana, mis paneks Moskvat agressiooni eest vastutama. Kajastused toovad esile ELi toetavaid hääli – Rootsi, Holland, Hispaania, Poola ja Balti riigid ning 123 Euroopa Parlamendi liiget, kes kutsusid üles taasalustama arutelu varade kasutamise üle – ning Hugh Dixoni "Russian Transfer" algatust, esitledes poliitilist hoogu selle idee taga. Ukraina ajakirjandusraamistiku järgi on tegemist rahastamislahem, mida EL peab lahendama, ning Venemaa intensiivistnud rünnakud ja Musta mere teraviljablokaad on Ukraina suurenemist vajadustest peamised ajendid.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Prantsuse allikas Le Monde rõhutab ELi skeptitsismi: diplomaadi "kõrbe kastmise" tsitaav, Euroopa Komisjoni soovimatus taasalustada varade kasutamise küsimust seni, kuni 90 miljardi euro suurune laen on välja maksmata, ning poliitiline tundlikkus seoses 2027. aasta valimistega Prantsusmaal, Hispaanias, Poolas ja Itaalias. Rahvusvaheline kajastus keskendub vastuseisule Belgia poolt (juriidilised riskid seoses Eurocleariga) ning Itaalia ja Prantsusmaa skeptitsismile, rõhutades, et ELi esmane prioriteet on reformidega seotud juba kokkulepitud 90 miljardi eurose laenu väljamaksmine ning Euroopa Komisjoni laienemistere Marta Kosi sõnum, et Ukraina peab ellu viima kokkulepitud reformid. Kattematerjalid toovad esile alternatiivseid ELi rahastamisvõimalusi, mida arutatakse – Euroopa Rahu Fond (€6,6 miljardit), Ursula von der Leyeni ettepanek suunata umbes 20 miljardit eurot 150-miljardilisest ELi relvastamislaenust ümber ning 100-miljardiline Ukraina toetuse rida 2028–2034aasta MFF-is – ning märgivad, et Saksamaa ja "frugal" liitlased ning Berliin ja Pariis on neist mõnede suhtes vastu.

Kus kajastused lahknevad

Allikad erinevad 2027. aasta 78 miljardi dollari / 69 miljardi eurose vajaduse koosseisus: Ukraina rahandusministeeriumi arvud (Euronews / Le Monde vahendusel) raamistavad selle kui 32,6 miljardit dollarit eelarvevajaduste pluss 45 miljardit dollarit kaitsesektori vajad, kokku umbes 78 miljardit dollarit (umbes 68,77 miljardit eurot); Martšenko Brüsselis esitatud ettekanne raamistas sama 2027 palve kui 40 miljardit eurot sõjalisteks kuludeks ja 29 miljardit eurot riigiteenusteks, kokku umbes 69 miljardit eurot. Samuti erinevad allikad Euroclearis hoitavate külmutatud Vene varade mahus: enamik allikaid viitab umbes 210 miljardi euro suurusele külmutatud Vene varade kogumahule Euroopas, kuid Eurocleari osal jada kohta on lahknevusi – mõned ütlevad "enamik", teised täpsustavad umbes 180 miljardit eurot umbes 210 miljardist, samasid kui septembri 2025 Euroopa Parlamadi üleskutse viitas "üle 200 miljardi euro".

Taust

Vene Keskpanga varad on Euroopas külmutatud alates 2022. aasta veinistruarist, kusjuures on enamik neist Belgia depositooriumis Euroclear; need on andnud umbes 8 miljardit eurot erakorralist tulu, millest 1,4 miljardit eurot laekus augustis. 2024. aasta detsembris juhtis Belgia ELi tippkohtumisel enamust, mis blokeeris Euroopa Komisthema ettepaneku kasutada külmutatud Vene varasid Ukraina jaoks mõeldud intressivaba krediidiliini alusena. Alternatiivina lepiti kokku 90 miljardi euro suurune ühise võlakohustusega tagatud laen, mis on jagatud võrdselt 2026. ja 2027. aasta vahel (30 miljardit eurot aastas kaitsekuludeks ja 15 miljardit eurot aastas eelarvevajadusteks); septembri keskpaigaks oli Brüssel andnud välja 15 miljardit eurot relvade ostuks, kuid 15-miljardiline eelarvetoetus on endiselt kinnipeetus seoses Ukraina reformidega, sealhulgas korruptsioonivastaste meetmetega. Rootsi, Holland, Hispaania ja Poola koos Balti riikide toetusega olid juba hoiatanud, et 90 miljardi euro suurune laen ei ole piisav, ja kutsunud üles otsima uusi meetmeid Vene varade kasutamiseks. Septembris kutsusid 123 Euroopa Parlamendi liiget ELi Nõukogu ja Komisjoni üles taasalastades arutelu külmutatud Vene varade kasutamise üle Ukraina toetuseks.