Ungar jätkab Ukraina ELiga liitumise läbirääkimiste blokeerimist
Ungarist peaminister Péter Magyar sidus 3. septembri avalduses Budapesti toetuse Ukraina ELi ligipääsulebiljustele kokkuleppe täitmisega ungari vähemuse õiguste kohta Ukrainas. Ukraina asepeaminister Vsevolod Chentsov kinnitas, et riik on täitnud tingimused teise ja kolmanda läbirääkimisklastri avamiseks ning et Ungari tõstatatud haridus- ja vähemuse õiguste küsimused kuuluvad juba avatud esimesse klastri. Samal päeval võttis Verkhovna Rada ühehäälselt vastu avalduse, milles tunnistati ja mõisteti hukka Nõukogude sõjaväehallatuse kuriteod Transkarpaatias aastatel 1944–1946.
Põhipunktid
- Ungari peaminister Péter Magyar ütles 3. septembril ajakirjanikele, et Ukraina ei vasta praegu ELi liitumise tingimustele.
- Magyar seostas Ungari positsiooni ungari vähemuse õiguste küsimusega Ukrainas ja kritiseeris kiirendatud liitumist riigile, kes on sõjas.
- Asepeaminister Vsevolod Chentsov kinnitas, et Ukraina on täitnud tingimused teise ja kolmanda läbirääkimisklastri avamiseks.
- Chentsovi sõnul kuuluvad Ungari tõstatatud haridus- ja vähemuse õiguste küsimused juba avatud esimesse klastri ega puuduta klastrite 2 ja 3 avamist.
- 3. septembril võttis Verkhovna Rada ühehäälselt (261 poolthäält) vastu avalduse, milles tunnistati ja mõisteti hukka Nõukogude sõjaväehallatuse kuriteod Transkarpaatias aastatel 1944–1946.
- Ungari parlament tervitas Rada avaldust, kuid kutsus üles kiiresti ja täielikult täitma vähemuse õiguste kokkulepet.
Miks see on oluline
Ungari blokeering mõjutab otseselt Ukraina võimet edeneda ELi liitumisklastrite avamisel ning seab kahtluse alla küsimuse, kas Ukraina peaks liituma kiirendatud korras või järgima tavapärast meritsipõhist protseduuri. Ungari vähemuse õiguste küsimus Transkarpaatias on muutunud peamiseks poliitiliseks tingimuseks edasisele progressile.
Mis juhtus
Ungari peaminister Péter Magyar kinnitas 3. septembril ajakirjanikele, et Budapest toetab Ukraina ELiga ühinemist ainult juhul, kui järgitakse tavapärast menetlust ja täidetakse vajalikud nõuded. Ta seostas Ungari seisukoha ungari vähemuse õiguste küsimusega Ukrainas ning märkis, et kokkuleppes sätestatud tähtaegu ei ole praktikas täidetud. Magyar võrdles Ukrainat Serbiaga, märkides, et Serbia on ELi liitumisprotsessis olnud umbes 15 aastat, kuid on avanud ainult kaks kuuest klastrist.
Ukraina asepeaminister Vsevolod Chentsov teatas omalt poolt, et Ukraina on täitnud kõik tingimused teise ja kolmanda läbirääkimisklastri avamiseks ning et Ungari tõstatatud haridus- ja vähemuse õiguste küsimused puudutavad ainult juba avatud esimest klastrit. Chentsov märkis, et Ukraina on välja töötanud haridusvaldkonna eelnõu, mille eesmärk on Ungari kaebustele vastu tulla. ELi komisjoni esindaja kinnitas esialgset positiivset hinnangut Ukraina valmisolekule edasi liikuda, kuid keeldus kommenteerimast liikmesriikidevahelisi läbirääkimisi.
Samal päeval võttis Verkhovna Rada ühehäälselt, 261 poolthäältega, vastu avalduse, milles tunnistati ja mõisteti hukka Nõukogude sõjaväehallatuse kuriteod Transkarpaatias aastatel 1944–1946. Ungari parlament tervitas seda otsust, kuid kutsus üles kiiresti ja täielikult täitma vähemuse õiguste kokkulepet.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad allikad on Ukraina meediakanalid ja keskenduvad Ungari ELi läbirääkimiste blokeerimisele. Need rõhutavad, et Ukraina on täitnud tingimused teise ja kolmanda läbirääkimisklastri avamiseks ja et Ungari tõstatatud vähemuse õiguste küsimused kuuluvad juba avatud esimesse klastri. Allikad toovad esile Magyaru seose Ungari positsiooni ja vähemuse õiguste vahel ning tema kriitika kiirendatud liitumise suhtes riigile, kes on sõjas.
Kus kajastused lahknevad
Üks artikkel raamistab Ungari tegevust jätkuva takistusena Ukraina ELiga ühinemisel, samas kui teine, Magyaru avaldusi vahendav artikkel viitab, et Ukraina ei ole veel kokkulepitud vähemuse õiguste kohustusi täitnud — kaks artiklit peegeldavad erinevaid hinnanguid sellele, kas Ukraina on kahepoolse kokkuleppe kohased kohustused täitnud.
Taust
ELi liitumisläbirääkimiste protsess koosneb kuuest klastrist, mis hõlmavad üle 30 peatüki. Ungari oli varem nõustunud esimese ja kuuenda klastri avamisega tingimusel, et seotud kohustused täidetakse. 3. septembril võttis Verkhovna Rada ühehäälselt vastu avalduse, milles mõisteti hukka Nõukogude-aegsed kuriteod Transkarpaatias aastatel 1944–1946, mida Ungari parlament tervitas, korrates samal ajal üleskutset vähemuse õiguste kokkulepe täielikult ellu viia. Magyar võrdles Ukraina olukorda Serbiaga, märkides, et Serbia on ELi liitumisprotsessis olnud umbes 15 aastat ja on avanud ainult kaks kuuest klastrist.