EL avas Ukraina ja Moldova ELi ühinemisel läbirääkimisklastrid 2 ja 3
Kõik ELi liikmesriigid nõustusid avama Ukraina ja Moldova ELi ühinemisprotsessis teise ja kolmanda läbirääkimisklastri. Otsuse teatas Iirigi Euroopa asjade ja kaitse minister Thomas Byrne, kelle riik juhib ELi Nõukogu eesistumist. Klaster 2 hõlmab siseturgu ning klaster 3 konkurentsivõimet ja kaasavat kasvu. Samal päeval sulgeti ka kolm läbirääkimispeatükki Montenegro ja üks Albaania jaoks.
Põhipunktid
- Kõik ELi liikmesriigid nõustusid avama Ukraina ELi ühinemise 2. ja 3. läbirääkimisklastri.
- Sama otsus hõlmab ka Moldovat.
- Otsuse teatas Iirigi Euroopa asjade ja kaitse minister Thomas Byrne, kelle riik on ELi Nõukogu eesistujariik.
- Klaster 2 hõlmab siseturgu (kaupade, töötajate, teenuste ja kapitali vaba liikumine); klaster 3 hõlmab konkurentsivõimet ja kaasavat kasvu (digitaalne üleminek, majanduspoliitika, haridus, teadus).
- ELi liikmesriigid sulgesid samal päeval kolm Montenegro peatükki (17, 18, 19) ja ühe Albaania peatüki (20).
- Avamine toimus pärast Ungari 17-kuulise veto tagasivõtmist juunis; 12. oktoobril võttis Verkhovna Rada vastu seaduseelnõu nr 16119 rahvusvähemuste haridusõiguste kohta, mille allkirjastas president Zelenskyi.
- Ukrainas olid varem avatud kaks klastrit – „Fundamentals“ ja „External Relations“; uute klastrite ametlik avamine on kavandatud 13. oktoobriks valitsustevahelisel konverentsil.
Miks see on oluline
Otsus viib Ukraina ELi ühinemisprotsessi kaks sammu edasi, avades siseturu ning konkurentsivõime ja kaasava kasvu läbirääkimisklastrid. See sai võimalikuks pärast Ungari varasema veto tagasivõtmist, mille eeltingimuseks oli Ukraina seadusandlus rahvusvähemuste, sealhulgas ungari keele haridusõiguste kohta. Pakett hõlmas ka Moldovat ning edasiarendusi Montenegro ja Albaania jaoks, andes märku ELi laienemispoliitika jätkuvast hoovõust.
Mis juhtus
Kõik ELi liikmesriigid nõustusid avama Ukraina ELi ühinemisprotsessis teise ja kolmanda läbirääkimisklastri. Klaster 2 ehk „Siseturg“ hõlmab kaupade, töötajate, teenuste ja kapitali vaba liikumist; klaster 3 ehk „Konkurentsivõime ja kaasav kasv“ hõlmab digitaalset üleminekut, majanduspoliitikat, maksustamist, haridust ning teadust ja teadusuuringuid. Sama otsus avas klastrid 2 ja 3 ka Moldova jaoks. Lisaks sulgesid liikmesriigid kolm Montenegro peatükki (17, 18 ja 19) ning ühe Albaasia peatüki (20).
Otsuse teatas sotsiaalvõrgustikus X Iirigi Euroopa asjade ja kaitse minister Thomas Byrne, kelle riik juhib praegu ELi Nõukogu eesistumist. Byrne nimetas päeva „Super Tuesday'ks“ Albaania, Moldova ja Ukraina jaoks, viidates eelnenud päevale kui „Montenegro esmaspäevale“. Euroopa Ülemkogu president António Costa tervitas otsust, märkides, et ELi laienemine on endiselt peamine geopoliitiline prioriteet ja samm ühtsema, tugevama ja turvalisema Euroopa suunas.
Ukrainas olid varem avatud kaks läbirääkimisklastrit – „Fundamentals“ ja „External Relations“. Kahe uue klastri ametlik avamine on kavandatud 13. oktoobriks valitsustevahelisel konverentsil, mis on Ukraina ja ELi neljas ühinemiskonverents ja mille toimumiskohaks on Luxembourg. Ukraina välisminister Andrii Sybiha ütles, et ootab ametlikku ELi otsust 13. oktoobriks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kättesaadavad allikad on Ukraina meediakanalid ja suhtuvad otsusesse ühemõtteliselt positiivselt, rõhutades ELi liikmesriikide üksmeelt ja Iirigi ministri isiklikku teadaannet ajal, mil Iirimaa juhib ELi Nõukogu eesistumist. Mitmed allikad toovad esile kodumaised eeltingimused – Verkhovna Rada võttis 12. oktoobril vastu seaduseelnõu nr 16119 rahvusvähemuste haridusõiguste kohta ning president Zelenskyi kirjutas selle alla, laiendades õpetamisvõimalusi ELi ametlikes keeltes rahvusvähemuste keeles koos ukraina keelega. Ungari varasemat veto ja eriti endist peaministrit Viktor Orbánit nimetatakse klastrite avamist takistanud tegurina. Samuti tsiteeritakse Ukraina välisministrit Andrii Sybihat, kes väljendas ootust ametliku otsuse suhtes 13. oktoobril.
Kus kajastused lahknevad
Allikad on erinevalt esitanud ELi liikmesriikide kokkuleppe kuupäeva: osa viitab esmaspäevale, 12. oktoobrile (mil Byrne postituse avaldas), teised teisipäevale, 13. oktoobrile (mil ametlik valitsustevaheline konverants on kavandatud). Otsuse sisu, klastrite teemade ning puudutatud riikide osas allikad sisuliselt ei erine.
Taust
Ukraina esitas ELi liikmesuse avalduse 28. veebruaril 2022 ning sai kandidaatriigi staatuse 23. juunil 2022. Juurdepääsuläbirääkimised lubati ametlikult 2023. aasta lõpus ning algasid 2024. aastal. ELi ühinemisprotsess jaguneb kuue temaatilise klastri alla koondatud läbirääkimispeatükkideks. Lisaklastrite avamist blokeeris endine Ungari peaminister Viktor Orbán; pärast valitsusevahetust Ungari tühistas oma 17-kuulise veto juunis, kuid ähvardas nädalaid hiljem peatada Ukraina ühinemise, kui Kiiev ei täida kokkulepet ungarlaste õiguste kohta Transkarpaatias. 12. oktoobril võttis Verkhovna Rada vastu seaduseelnõu nr 16119 ning president Zelenskyi allkirjastas selle, laiendades ELi ametlikes keeltes rahvusvähemuste keeles antava hariduse võimalusi koos ukraina keelega.