Ukraina ja Ungari suhted said uue alguse, ütles Euroopa integratsiooni asepeaminister Tšentsov
Ukraina Euroopa integratsiooni asepeaminister Vsevolod Tšentsov andis oma esimese intervjuu Brüsselis pärast ELi tippkohtumist, mille käigus ta teatas, et Ukraina ja Ungari on oma suhetes „uue lehekülje pööranud" pärast seda, kui Ungari veto Ukraina teel ELi lõplikult kukkus. Ta kirjeldas president Zelenski ja Ungari peaministri Peter Madjari kohtumist kui „väga positiivset ja sooja" ning tutvustas vähemusõiguste tegevuskava, mis hõlmab muudatusi hariduseseaduses 2026. aastaks.
Põhipunktid
- Vsevolod Tšentsov nimetati Euroopa integratsiooni asepeaministriks juulis, kolm kuud enne intervjuud
- Eelmisel nädalal kukkus Ungari veto Ukraina ELi teel lõplikult
- President Volodõmõr Zelenski ning Ungari peaministri Peter Madjari kohtumine toimus ELi tippkohtumise äärel Brüsselis 16. oktoobril
- Pärast seda kohtumist pidasid Tšentsov ja Andriõ Sibiha eraldi kohtumise Anita Orbániga
- Tšentsov väljendas lootust avada Ukraina jaoks järgmised kaks ELi läbirääkimisklasterit (4 ja 5)
- Ukrainas on vähemusõiguste tegevuskava, mis hõlmab ka rumeenia ja teisi kogukondi; 2026. aastaks on kavas muudatused hariduseseaduses
- Hariduseseaduse muudatused on kooskõlastatud Euroopa Komisjoni ja OSCE rahvusvähemuste küsimuste volinikuga
Miks see on oluline
Ungari veto langemine on eemaldanud ühe suurema diplomaatilise takistuse Ukraina teelt ELi. Zelenski ja Madjari otsene kohtumus ning jätkukohtumus kõrgel tasandil annavad märku Ukraina–Ungari suhete ümberkäivitamisest. Samal ajal on Ukraina esitanud vähemusõiguste tegevuskava, mis hõlmab ka rumeenia ja teisi kogukondi, ning asepeaminister on avalikult väljendanud ootust avada Ukraina jaoks järgmised kaks läbirääkimisklasterit – see kõik kujundab Ukraina ELi integreerumise reformiplaani.
Mis juhtus
Brüsselis ELi Ukraina-teemalise tippkohtumise järel andis Euroopa integratsiooni asepeaminister Vsevolod Tšentsov oma esimese suurema intervjuu ajakirjale Yevropeiska Pravda. Ta teatas, et eelmisel nädalal kukkus Ungari veto Ukraina ELi teel lõplikult. 16. oktoobril kohtusid tippkohtumise äärel president Volodõmõr Zelenskõi ja Ungari peaminister Peter Madjar; Tšentsov nimetas kohtumist väga positiivseks ja soojaks ning märkis, et seejärel pidasid ta koos välisministri Andriõ Sibihaga eraldi kohtumise riikliku julgeolekunõunik Anita Orbániga. Tšentsov selgitas, et kohtumiste eesmärk on suhete ümberkäivitamine ja kahepoolse valitsustevahelise komisjoni töö taastamine laiema koostöö ulatuses, mitte ainult vähemuste küsimused. Ta väljendas lootust Ukraina järgmiste kahe ELi läbirääkimisklastri (4 ja 5) avamisele ning tutvustas vähemusõiguste tegevuskava, mis hõlmab muudatusi hariduseseaduses 2026. aastaks ja laieneb ka rumeenia ning teistele vähemustele. Ta rõhutas, et seadusemuudatused on kooskõlastatud Euroopa Komisjoni ja OSCE rahvusvähemuste volinikuga ning tõi välja, et sarnaseid küsimusi on tõstatanud ka Rumeenia ja Bulgaaria.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia, sealhulgas Yevropeiska Pravda, raamistab sündmusi Ukraina-poolsete diplomaatiliste saavutustena: Ungari veto kukkumine, presidendi kohtumine Madjariga ning sellele järgnenud ministritasandi kohtumised. Käsitlus rõhutab, et Ukraina vähemusõiguste tegevuskava ja hariduseseaduse plaan laienevad kaugemale kui üksnes ungari küsimus, hõlmates ka rumeenia ja teisi kogukondi, ning esitab Ukraina riigina, mis on ELi muredele vastu tulnud. Reformi edenemise narratiivi tugevdatakse lootusega avada järgmised kaks läbirääkimisklasterit.
Taust
Tšentsov nimetati Euroopa integratsiooni asepeaministriks juulis, umbes kolm kuud enne intervjuuia. Küsimusi rahvusvähemuste õiguste kohta Ukraina ELi-puudutavas protsessis on tõstatanud lisaks Ungarile ka Rumeenia ja Bulgaaria. 2026. aastaks kavandatud hariduseseaduse muudatused on kooskõlastatud Euroopa Komisjoni ja OSCE rahvusvähemuste küsimuste volinikuga.