Zelenski ootab kohtumist Trumpiga septembri 20. kuupäevade paiku; teemaks USA ballistilise raketitõrje tarned
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 8. septembril, et ootab USA presidendi Donald Trumpiga isiklikku kohtumist septembri 20. kuupäevade paiku. Kohtumise põhiteemana nimetas ta Ameerika ballistilise raketitõrje tarnete küsimust. USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid Kiievi 6. septembril ning said Zelenskilt üksikasjaliku ülevaate Ukraina vajadustest ballistiliste rakettide tõrjumiseks. Samal ajal tabas Venemaa ööl vastu 8. septembrit Kiievi ulatusliku ballistiliste rakettide, tiibrakettide ja droonide rünnakuga.
Põhipunktid
- Zelenski teatas 8. septembril, et ootab kohtumist Trumpiga septembri 20. kuupäevade paiku
- Kohtumise peamine teema on USA ballistilise raketitõrje tarned Ukrainale
- USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid Kiievi 6. septembril ja kohtusid Zelenskiga
- Zelenski tutvustas USA esindajatele Ukraina vajadusi ballistiliste rakettide tõrjumisel ja tarnete ajakava
- Ukraina töötab välja oma ballistilise raketitõrje programmi nimega Freya ja loodab USA toetust
- Ööl 7.–8. septembril lasi Venemaa Kiievi pihta ligi 180 õhuvahendit; Ukraina õhujõud tulid alla üle 30 tiibraketi
- Rünnakus hukkus kaks ja sai vigastada 10 või 12 inimest (allikate vahel on erinevus)
- ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelised arutelud algavad 22. septembril New Yorgis, mida Zelenski traditsiooniliselt külastab
Miks see on oluline
Tegemist on Zelenski ja Trumpi esimese isikliku kohtumisega pärast nende 28. juuli kohtumist Valges Majas ning see toimub intensiivse USA diplomaatilise tegevuse taustal. Ukraina keskne palve – Ameerika ballistiliste rakettide tõrjumise vahendid – puudutab Zelenski sõnul akuutset puudujääki, mida ilmestab 7.–8. septembri öine massiivne rünnak Kiievi vastu, milles enamikku ballistilisi rakette ei suudetud tõrjuda. Kohtumine langeb kokku ÜRO Peaassamblea kõrgetasemelise nädalaga New Yorgis, mis loob sideme kahepoolse ja mitmepoolse diplomaatia vahel. Samuti liiguvad kõnelused nähtavasti Ukraina-USA-Venemaa kolmepoolse formaadi suunas.
Mis juhtus
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 8. septembril ajakirjanikega vesteldes, et ootab septembri 20. kuupäevade paiku kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga. Kohtumise peamise teemana nimetas ta Ameerika ballistilise raketitõrje tarnete küsimust. Zelenski sõnul on Ukraanil äge puudus ballistiliste rakettide tõrjevahenditest.
Taustaks on USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri 6. septembri visiit Kiievi – nende esimene külastus pärast Trumpi teise ametiaja algust. Zelenski tutvustas neile üksikasjalikult Ukraina ballistilise raketitõrje vajadusi ja tarnete ajakava. Witkoff ja Kushner olid varem 5. septembril Moskvas kohtunud Vladimir Putiniga. Mõlemad pooled leppisid USA esindajate visiidi ajaks kokku kolmepäevases vastastikuses moratooriumis löökidele teineteise pealinnade vastu.
Ööl 7.–8. septembril tabas Venemaa Kiievit massiivse ballistiliste ja tiibrakettide ning Shahed-tüüpi löökdroonide rünnakuga. Kokku lasti välja ligi 180 õhuvahendit, millest umbes 90% õhujõudude andmetel hävitati; alla tuldi üle 30 tiibraketi. Kasutatud relvastuse hulka kuulusid Oniks, Iskander-M/S-400/KN-23 ballistilised raketid, 32 Kh-101 tiibraketti ja 166 drooni. Enamikku ballistilisi rakette tõrjuda ei õnnestunud. Rünnakus hukkus kaks inimest; vigastatute arv on allikate vahel erinev – 10 või 12.
Pärast Moskva ja Kiievi kohtumisi teatas Witkoff „märkimisväärsest edust" rahuprotsessis ja leppis kokku täiendavate kolmepoolsete kõneluste ajakavas. Kushner märkis Kiievis, et Trump soovib sõja lõpetamise kõrval ka pikaajalist rahu. Ukraina välisministeeriumi kõnemees Heorhi Tõhhõi kinnitas 8. septembril, et isiklik Zelenski-Trumpi kohtumine on eelnevalt kokku lepitud ning võimalikuks toimumiskohaks on 81. ÜRO Peaassamblee istungjärgu avamine 22. septembril New Yorgis. Zelenski sõnul liiguvad Ukraina ja USA kolmepoolse (Ukraina-USA-Venemaa) kõnelusformaadi suunas; järgmise kohtumise võimalikeks asukohtadeks on ÜAE, Šveits või Türgi.
Ukraina töötab välja ka oma ballistilise raketitõrje programmi nimega Freya ja loodab USA ja Euroopa partnerite tuge. Samal ajal teatas Zelenski, et Ukraina on sel aastal saanud kolm korda vähem ballistilise raketitõrje rakette kui eelmisel aastal – partnerite ametlikuks põhjuseks on toodud Lähis-Ida konflikt. Kohtumise võimalike teemadena nimetas Tõhhõi täiendavaid õhutõrjevõimekusi, „õitsengu plaani", julgeolekugarantiid ja droonilepingut. The Financial Timesi teatel keeldus Trump andmast Ukrainale 300 Patrioti raketti USA varude säästmiseks Iraani-vastase sõja võimaluse tõttu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad seovad Zelenski-Trumpi kohtumise vajadusega saada Ameerika ballistilise raketitõrje vahendeid. 7.–8. septembri Kiievi rünnakut kasutatakse selle puudujäägi illustreerimiseks: enamikku ballistilisi rakette ei suudetud tõrjuda. Ukraina meediakajastused rõhutavad USA eriesindajate Witkoffi ja Kushneri diplomaatilist aktiivsust ning peavad pealinna-vastaseid lööke keelavat moratooriumi USA visiidi käegakatsutavaks tulemuseks. Ukraina ajakirjandus toob esile ka Ukraina enda ballistilise raketitõrje programmi Freya ja Zelenski lootuse USA ning Euroopa toele. Välisministeeriumi briifingul nimetatud võimalikke kahepoolse kohtumise teemasid – „õitsengu plaan", julgeolekugarantiid, droonileping, täiendav õhutõrje – esitatakse laiaulatusliku paketina. The Financial Timesi teadet Trumpi keeldumisest 300 Patrioti raketi osas käsitletakse USA varude ja Lähis-Ida olukorraga seotud piiranguna, samal ajal otsitakse osalisi tarneid (Crotale süsteemid, AIM raketid NASAMS-ile).
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Ainus mitte-ukraina allikas (Aserbaidžaani uudisteagentuur APA ingliskeelses väljaandes) kajastab septembri Zelenski-Trumpi kohtumist neutraalses toonis kui isikliku kohtumise ettevalmistamist, ilma Ukraina kaastuses esineva üksikasjaliku tegevuskava ja raketipuuduse raamistikuta.
Kus kajastused lahknevad
7.–8. septembri Kiievi rünnaku ohvrite arv erineb allikate vahel: Forbes Ukraine ja NV teatel hukkus kaks ja sai vigastada kümme inimest, teiste allikate andmetel hukkus vähemalt kaks ja sai vigastada 12 inimest.
Taust
USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit ja 6. septembril esmakordselt pärast Trumpi teist ametiaega Kiievis Zelenskisse. USA esindajate visiidi ajaks leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases vastastikuses moratooriumis löökidele teineteise pealinnade vastu. Witkoff teatas pärast kohtumisi „märkimisväärsest edust" rahuprotsessis ja leppis kokku kolmepoolsete kõneluste ajakavas; Kushner märkis Kiievis, et Trump soovib sõja lõpetamise kõrval ka pikaajalist rahu ning et sõja lõpetamine enne talve ei ole tagatud. Zelenski mainis Ukraina ballistilise raketitõrje programmi Freya ja lootust USA ning Euroopa toele. The Financial Timesi teatel keeldus Trump Ukraina palvest saada 300 Patrioti raketti USA varude säästmiseks seoses võimaliku sõjaga Iraani vastu; Ukraina oli varem palunud ka Patrioti tootmistehnoloogiat, millega Trump peaaegu nõustus, kuid hiljem oma arvamust muutis. Zelenski sõnul on Ukraina saanud sel aastal kolm korda vähem ballistilise raketitõrje rakette kui eelmisel aastal, kus partnerite ametlikuks põhjuseks on toodud Lähis-Ida konflikt; partnerid kinnitasid siiski mitme Crotale õhutõrjesüsteemi ja NASAMS-i AIM-rakettide tarneid. Ukraina välisministeeriumi kõnemees Heorhi Tõhhõi nimetas kahepoolse kohtumise võimalike teemadena täiendavaid õhutõrjevõimekusi, „õitsengu plaani", julgeolekugarantiid ja droonilepingut; kolmepoolse kohtumise teemadena on nimetatud energia ja teraviljaga seotud küsimusi, humanitaartemat ning eeskätt vangide vahetust. Ukraina välisministeerium kinnitas Zelenski-Trumpi isikliku kohtumise eelnevat kokkulepet selle kuu lõpuks; Ukraina delegatsiooni osalemise programm ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal on veel koostamisel.