Trump soovitas Zelenskit asendada ning kiitis Venemaad ja Hiinat käitumise eest Ukraina suhtes

Miks see on oluline

Trumpi ettepanek asendada Zelenski läbirääkimiste juhina märgib järsku pööret USA senises Ukraina-poliitikas ja seab kahtluse alla USA toetuse jätkumise tingimuslikkuse. Tema väited, et Venemaa ja Hiina on Ukraina suhtes "normaalselt" käitunud, samal ajal kui dokumenteeritud Vene rünnakud samal nädalal tapsid tsiviilisikuid, lõikavad vastu Ukrainalt tulnud kirjeldust olukorra tõsidusest. Samuti seavad Trumpi sõnad "Midagi. Pidage seda meeles" kahtluse alla USA senise abi tähenduse ning annavad Zelenskile poliitilise motivatsiooni rääkida USA survest Kiievile. Tervikuna muudavad need signaalid läänepoolse toetuse dünaamikat ja Ukraina positsiooni võimalikel läbirääkimistel.

Mis juhtus

19. oktoobril 2025 ütles USA president Donald Trump ajakirjanikele Valge Maja ees, et Venemaa on Ukraina suhtes käitunud "normaalselt" või "üsna vastuvõetavalt" ja et Venemaa pole teinud "eriti midagi" võrreldes sellega, mis võimeline ta on. Ta kiitis ka Hiina juhti Xi Jinpingit, kelle hinnangul on Ukraina suhtes käitunud "väga õiglaselt" ja kes pole liigselt sekkunud, ning märkis, et ta on selle eest tänulik. Trump leidis, et on aeg, et Ukraina läbirääkimisi Venemaaga juhiks "keegi teine" peale president Volodõmõr Zelenski. Ta süüdistas Zelenskit sõja pikendamises ja kuulutas, et Zelenski "poleks pidanud seda sõda ammu lõpetama". Trump lausus, et miljon inimest on Ukraina poolel surnud, samas kui liin pole oluliselt liikunud, ja küsis, mida Ukraina on USA abi eest vastu andnud, vastates ise: "Midagi. Pidage seda meeles." Reageerides Zelenski väljendile, et keegi on "ajaloo valel poolel", ütles Trump: "Zelenski ei tea, millest ta räägib." Trump mainis ka teleris nähtud kõnet "väga kuulsalt naiselt", kes süüdistas Zelenskit sõnasõnalt "Zelenski tapab meie mehi... Meie mehed surevad... Meie meestel pole jalgu, nad on psühhiaatriahaiglates"; Trump ei nimetanud, kes see naine oli, ja lisas, et teda tahetakse vangi panna.

Samal päeval tabas Venemaa droonitüüp Geran-3 Harkivi oblastis Nova Vodolahas keskpargi, hukkus kuus inimest – kolm naist vanuses 28, 34 ja 36, umbes 40-aastane mees ning kaks tüdrukut vanuses 11 ja umbes 1,2 aastat, teatas Harkivi oblasti sõjaväehalduse juht Oleg Sõnjehubov. Ööl vastu 19. oktoobrit sai Venemaa raketirünnakus Kiievis surma üks ja viga kaheksa inimest; president Zelenski sõnul tulistati Kiievi ja oblasti pihta 16 ballistilist raketti mitmes laines. Õhujõudude esindaja Juri Ignat ütles, et kaitsejõud ei saanud partneritelt hoiatust esimese löögi kohta umbes kell 23, kuid said teavet hilisemate väljakutsumiste kohta umbes kell 3. Kahjustusi sai 25-korruseline hoone, raviasutus, kaubanduskeskus Cosmo Multimall ning Kiievi metroo vasakkalda "punase" liini taristu.

Taustana oli 18. oktoobril Bloombergile antud intervjuus Zelenski öelnud, et USA sammud – sealhulgas Starlink-side piirangud ja juba makstud Patrioti rakettide kättetoimetamise viivitused – survestavad Kiievit Venemaale alistuma. Ta märkis samuti, et alates Trumpi "energiarahu" väljakuulutamisest on Venemaa rünnanud Ukraina energeetika- ja naftagaasi taristut 76 korral. ÜRO andmetel sai septembris Ukrainas surma vähemalt 328 tsiviilelanikku, mis on suurim kuu tsiviilohvrite arv alates täiemahulise sissetungi algusest. Wall Street Journali andmetel oli Putin pakkunud novembriks Hiinas APECi tippkohtumise raames välja kolmepoolse kohtumise Trumpi ja Xi Jinpingiga, kus Ukraina sõda võiks olla üks teema; Trump ütles olevat selle formaadi suhtes avatud.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Enamik Ukraina-meedia kajastust tõi esiplaanile Trumpi kiitva hinnangu Venemaa ja Hiina "normaalse" või "vastuvõetava" käitumise kohta Ukraina suhtes – rõhutades, et see oli lausutud samal ajal, kui Vene jõud ründasid Ukraina linnu. Ukraina väljaanded esitlesid Trumpi väidet, et Ukraina ei ole USA-le midagi andnud, reetmisena, arvestades samal nädalal dokumenteeritud Vene rünnakute ulatust – sealhulgas Nova Vodolaha droonilööki, mis tapsid kaks last, ja Kiievi ballistiliste rakettide rünnakut. Ukraina kajastus seotas Trumpi rünnakud Zelenski vastu Zelenski enda vastulausega, et USA sammud – Starlinki piirangud ja Patrioti rakettide kättetoimetamise viivitused – survestavad Kiievit Venemaale alistuma. Pealkirjad rõhutasid korduvalt Trumpi üleskutset anda läbirääkimised "kellegi teise" kätte ja tema süüdistust, et Zelenski pikendab sõda.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Hongkongis baseeruv ingliskeelne väljaanne keskendus kitsalt Trumpi pealkirjapakkumisele, et Zelenski peaks andma läbirääkimised "kellegi teisele", ilma Venemaa käitumist või Ukraina vastulauseid lähemalt käsitlemata. Kasahstanis baseeruv venekeelne väljaanne raamistas Trumpi märkusi kui teravat kriitikat Zelenski suunal ja kahtles tema rahusoovis, iseloomustades seejuures Zelenskit-asendava läbirääkija ettepanekut kui Venemaa propagandanarratiivide kajastamist, mis esitavad Zelensit kui "ebaseaduslikku" ja läbirääkimisteks kõlbmatut. Sama väljaanne tõstis esile ka vastuolu Trumpi väite vahel, et Venemaa "ei tee eriti midagi", ja samal ajal dokumenteeritud Vene rünnakute vahel.

Kus kajastused lahknevad

Kasahstanis baseeruv venekeelne väljaanne iseloomustas Trumpi ettepanekut asendada Zelenski läbirääkijana Venemaa propagandanarratiivide kajana, mis esitavad Zelensit kui "ebaseaduslikku" ja läbirääkimisteks kõlbmatut. Sama väljaanne ning Ukraina väljaanne NV juhtisid tähelepanu vastuolule Trumpi hinnangu vahel, et Venemaa käitub Ukraina suhtes "vastuvõetavalt" ja "ei tee eriti midagi", ja sama uudistsükli jooksul dokumenteeritud Vene rünnakute – sealhulgas Kiievi ballistiliste rakettide rünnaku ja Nova Vodolaha droonilöögi, kus hukkus kuus tsiviilelanikku – vahel.

Taust

18. oktoobril andis Zelenski Bloombergi intervjuus, milles ta süüdistas USA-d Kiievi survestamises Venemaale alistuma, viidates Starlinki piirangutele ja juba makstud Patrioti rakettide kättetoimetamise viivitustele. Samal päeval märkis ta, et alates Trumpi väljakuulutatud "energiarahust" on Venemaa rünnanud Ukraina energeetika- ja naftagaasi taristut 76 korral. 14. oktoobril oli Zelenski öelnud intervjuus, et Trump ja tema lähikond valivad Ukraina-poliitika muutuse tõttu "ajaloo vale poole". 9. oktoobril oli Trump teatanud kokkuleppest Putiniga saata maailmaturgudele sadu tuhandeid tonne Vene diislikütust; Zelenski nimetas seda nõrkuse märgiks. ÜRO andmetel sai septembris Ukrainas surma vähemalt 328 tsiviilelanikku, mis on suurim kuu tsiviilohvrite arv alates täiemahulise sissetungi algusest. USA parlamendivalimised on kavandatud 3. novembriks. Wall Street Journali andmetel oli Putin pakkunud novembriks Hiinas APECi tippkohtumise raames välja kolmepoolse kohtumise Trumpi ja Xi Jinpingiga, kus Ukraina sõda võiks olla üks teema.