Tsahkna kohtus Kiievis Sybihhaga ning nimetas Venemaad ohuks kogu Euroopale
Eesti välisminister Margus Tsahkna veetis kolm päeva Ukrainas, mille jooksul õhutõrje sireenid kostusid ööpäevaringselt. 13. septembril kohtus ta Kiievis Ukraina välisministri Andrii Sybihhaga; samal päeval tabas Vene droon reisirongi vedurit Jahodõni jaamas Poola piiri lähistel. Tsahkna teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa on juba oht kogu Euroopale, ning kutsus üles tugevdama Ukraina sõjalist toetust, õhutõrjet ja sanktsioone.
Põhipunktid
- 13. septembril kohtus Ukraina välisminister Andrii Sybihha Kiievis Eesti välisministri Margus Tsahknaga, kes viibis Ukraina visiidil.
- Kohtumisel arutati olukorda lahinguväljal, Ukraina õhutõrje tugevdamist, kaitsetööstuslikku koostööd, külmutatud Venemaa varade kasutamist ning uusi sanktsioone Venemaa sõjatööstuskompleksi vastu.
- Kõneldi ka Eesti toetusest Ukraina EL-i liikmesuse protsessile, koostööst Eesti eesistumisel NB8 formaadis, Ukraina energiasüsteemi vastupidavuse tugevdamisest ning 2027. aastal Tallinnas toimuva Ukraina taastamiskonverentsi ettevalmistusest.
- Tsahkna veetis Ukrainas kolm päeva, mille jooksul õhutõrje sireenid kostusid ööpäevaringselt; ta märkis, et piiri ületamine ei tähendanud Vene ohu lõppu.
- 13. septembril tabas Vene droon reisirongi vedurit Jahodõni jaamas Volõnia oblastis, umbes kaks kilomeetrit Poola piirist.
- Tsahkna teatas X-is (Twitteris), et Venemaa on juba oht kogu Euroopale, viidates sabotaažile, küberrünnakutele, katsetele paigutada lõhkeaineid Euroopa logistikaheladesse, provokatsioonidele, sekkumisele ja desinformatsioonile.
- Tsahkna nimetas Ukraina kaitsmise toetamist investeeringuks kogu Euroopa julgeolekusse, mitte heategevuseks ega võõraks sõjaks, ning nõudis Ukraina suutlikkuse toetamist lüüa sügavale vaenlase territooriumile.
Miks see on oluline
Euroopa Liidu liikmesriigi välisminister nimetas Venemaa avalikult olemasolevaks ohuks kogu Euroopale, mitte ainult Ukrainale, ning sidus selle sõnumi sama päeva Vene droonirünnakuga reisirongi vastu Jahodõni jaamas Poola piiri vahetus läheduses. Selline sõnastus võib kujundada Euroopa poliitilist arutelu sanktsioonide, külmutatud Vene varade kasutamise ja Ukraina sõjalise abi üle, ning kinnitab Eesti kuvandit Ukraina aktiivse ja usaldusväärse partnerina.
Mis juhtus
Eesti välisminister Margus Tsahkna veetis Ukrainas kolm päeva, mille jooksul õhutõrje sireenid kostusid ööpäevaringselt. 13. septembril kohtus ta Kiievis Ukraina välisministri Andrii Sybihhaga. Kohtumisel käsitleti olukorda lahinguväljal, Ukraina õhutõrje tugevdamist, kaitsetööstuslikku koostööd Eesti võimete ja Ukraina lahingukogemuse ühendamiseks, külmutatud Venemaa varade kasutamist ning uusi sanktsioone Venemaa sõjatööstuskompleksi ja sõjamasinat rahastavate tulude vastu. Räägiti ka Eesti toetusest Ukraina EL-i liikmesuse protsessile, koostööst Eesti eesistumisel NB8 formaadis, Ukraina energiasüsteemi vastupidavuse tugevdamisest Vene rünnakute tingimustes ning 2027. aastal Tallinnas toimuva Ukraina taastamiskonverentsi ettevalmistusest.
Samal päeval, 13. septembril, tabas Vene droon reisirongi vedurit Jahodõni jaamas Volõnia oblastis, umbes kaks kilomeetrit Poola piirist. Rong sõitis Kiievist Varssavi. Tsahkna sõnul ületasid tema meeskonna liikmed piiri Jahodõnis vahetult enne rünnakut ning ta märkis, et piiri ületamine ei tähendanud Vene ohu lõppu.
Tsahkna teatas X-is (Twitteris), et Venemaa on juba oht kogu Euroopale, tuues näideteks sabotaaži, küberrünnakud, katsed paigutada lõhkeaineid Euroopa logistikaheladesse, provokatsioonid, sekkumise ja desinformatsiooni. Ta nimetas Ukraina kaitsmise toetamist investeeringuks kogu Euroopa julgeolekusse, mitte heategevuseks ega võõraks sõjaks, ning kutsus üles andma Ukrainale vajalikku sõjalist tuge, kiiresti tugevdama õhutõrjet, toetama Ukraina võimet lüüa sügavale vaenlase territooriumile ning tugevdama sanktsioone ja vähendama Venemaa sõjamasinat rahastavaid tulusid.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia paigutab Sybihha ja Tsahkna kohtumise esiplaanile ning käsitleb Eestit aktiivse ja usaldusväärse partnerina. Eesti välisministri avaldus, et Venemaa on juba oht kogu Euroopale, on esile tõstetud pealkirjatasemel ning seotud vahetult Jahodõni rongirünnakuga tõendusena, et oht on jõudnud EL-i ja NATO piirile. Jahodõni rünnakut kajastatakse nii Vene rünnakuna tsiviilinfrastruktuuri vastu kui ka sündmusena, mis puudutas otseselt Euroopa diplomaatilist kohalviibimist, rõhutades Poola piiri vahetut lähedust ning Euroopa reisijate (vaidlustatud) kohalolekut.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole üksmeelel selles, milline diplomaatiline rong ja millised reisijad olid Vene rünnaku hetkel Jahodõni jaamas kohal. Ühe versiooni kohaselt viibis jaamas vahetult enne rünnakut rong, milles olid EL-i liikmesriikide julgeolekunõunikud ja endised Euroopa liidrid, sealhulgas endine Suurbritannia peaminister Boris Johnson; Saksa väljaande Der Spiegeli teatel olid rünnaku ajal pardal ka Saksa kantsleri Friedrich Merzi nõunik Günter Sautter ja Boris Johnson. Ukrzaliznõtsia aga selgitas, et Euroopa esindajaid vedanud rong oli Poola piiri ületanud poolteist tundi enne droonilööki ning rünnaku hetkel oli Jahodõni jaamas teine rong, milles reisis endine CIA direktor David Petraeus.
Taust
13. septembri Vene droonirünnak reisirongi vedurile Jahodõni jaamas, umbes kaks kilomeetrit Poola piirist, leidis aset samal päeval, mil Eesti välisminister kohtus Kiievis oma Ukraina kolleegiga. Vahetult enne rünnakut läbis Jahodõni väidetavalt diplomaatiline rong Euroopa julgeolekunõunike ja endiste Euroopa liidritega, kuigi Ukrzaliznõtsia hilisema selgituse kohaselt oli see rong Poola poolt piiri juba ületanud ning rünnaku ajal oli jaamas teine rong.
Septembri alguses teatasid meediaväljaanded, et Eesti oli maksnud umbes 70 miljonit eurot ettemaksu Ukrainale mõeldud mürskude eest, mis jäid kvaliteedipuuduste tõttu saamata. Eesti kaitseminister Hanno Pevkur teatas seejärel tagasiastumisest, viidates poliitilisele vastutusele hangete eest, ning märkis, et ei olnud lepinguid ise läbi lugenud, kuid pidas poliitilise vastutuse võtmist õigeks.
Eesti on praegu NB8 formaadi (Põhja- ja Balti riigid) eesistuja.