Johann Wadephul
-
Berliinis kogunes Koalitsioon Valmiv: Euroopa kaasatakse Venemaa ja USA-ga Ukraina rah peace läbirääkimistesse
Berliinis toimus 19. novembril 2026 Koalitsiooni Valmiv kohtumine, millel osales peaaegu 40 riigi delegatsioonid. Osalejad kinnitasid Euroopa jätkuvat toetust Ukrainale, kutsusid Venemaat до zimenergiatarnet ja Musta mere rahu kokkulepet ning otsustasid kaasata Euroopa tulevasteks neljakülalisteks läbirääkimisteks.
-
Berliinis toimus Koalitsiooni valmisoleku kohtumine Ukraina, USA ja Euroopa juhtidega
Berliinis toimus 19. novembril Koalitsiooni valmisoleku liidrite kohtumine, milles osalesid president Volodymyr Zelenskii ning USA eriesindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff. Участники arutasid Ukraina sõjalist ja rahalist toetust, pärast sõda pakutavaid ohutusgarantii ning järgmise mitmepoolse rahuvõtte ettevalmistust. Kohtumine oli osa koordineeritud diplomaatilisest pingutusest, mis hõlmas ka Donald Trumpi läbirääkimisi Hiinas.
-
EL lükkab tagasi Venemaa nõudmised ja nõuab esmalt relvarahu
Euroopa Liidu ministrid lükkasid 16. novembril tagasi Venemaa ettepanekud muuta Euroopa julustusarhitektuuri, sealhulgas viia NATO väed 1997. aasta piiridele. EL kutsus järele, et enne laema elavateemaliste küsimuste arutamist saavutataks relvarahu ja sõlmitaks rahu kokkulepepe. Euroopa liidukeskus lõpetas Abu Dhabi kestnud Ukraina, USA ja Venemaa kahepäevased läbirääkimised kokkuleppest ulatusliku vangivahetuse kohta ning euroopa osalejate valik sai tehtud Dublinis.
-
Moskvas kohtusid Putini USA eriväljaõpetajad ning eurooplased kaasatakse järgmisse läbirääkimiste vooru
USA president Donald Trumpi eriväljaõpetajad Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid 12. novembril Moskvas Vladimir Putini ja teatasid kolmepoolse läbirääkimiste jätkumisest eurooplaste osalusega. Kohtumisel taasiti ette USA nõue Venemaale koostada uus ettepanek Euroopa julgeoleku lepinguks, mis hõlmaks nii Moskva nõudeid kui ka konkreetset deeskalatsiooni. Ülesande kokkuvõttes jäi olulisi lahknevusi: Kreml ei kinnitanud Witkoffi väidet uue kolmepoolse vooru kohta ning osalevate arvu ja täpse kuupäeva kohta pole kokkulepet.
-
EL-i riigijuhid lahknevad Ukraina rahastamise küsimuses
Saksa kantsler Friedrich Merz seotas Saksa toetuse EL-i 2028–2034 aastase eelarvega nõude kõigilt liikmetelt rahalise panuse andmiseks Ukraina toetusse. Slovakkia peaminister Robert Fico kutsus seda šantažiks, keeldus uuest 70 miljardi euro suurust rahastamispaketist ning ähvardas kasutada väljastatavat vetoõigust. Ka Tšehia ja Ungari vastutasid samuti riigi kinnitusega üldise Euroopa eelarvega.
-
USA valitsus piiras Starshieldi tööd Ukraina sõjaväe jaoks ning Euroopa Liit nõuab piirangute tühistamist
Ööl vastu 14. oktoobrit piiras SpaceX ühepoolselt Ukraina relvajõudude kasutatavate Starshieldi satelliitterminalide kiirust, lõigates ühenduse katkemisele terminalide kiiruse ületamisel. Reutersi allikad viitasid korralduse tulnud Valgest Majast, mida Trump eitab. Piirangut on seostatud USA survega Kyivile lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehaste vastu.
-
Trump kritiseeris Newsmaxis teravalt Zelenskõid ja nimetas Ukraina rünnakuid Vene naftatehastele "häbiks"
USA president Donald Trump ütles 15. oktoobril Newsmaxile antud intervjuus, et ta ei ole Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi "suur fänn" ja et Zelenskõi "ei ole inimene, kellega meil tuleks tegemist teha". Trump märkis, et Putiniga on lihtsam läbi rääkida kui Zelenskõiga, ning kutsus Ukrainat korraldama valimisi ja lõpetama rünnakud Vene naftatehastele, nimetades neid "häbiks". Samal päeval ütles Zelenskõi Financial Timesile, et Ukraina taastab rünnakud Vene naftatehastele, kuna Venemaa jätkas vaatamata kolmepäevasele pausile Ukraina energeetiliste objektide tulistamist. 16. oktoobril Brüsselis vastas Zelenskõi, et tal on Trumpiga lihtsam kui Putiniga läbi rääkida, ning et Ukraina on valmis valimisi korraldama, kui Venemaa nõustub 60-päevase täieliku relvarahuga.
-
Zelensky ja Starmer leppisid kokku kahepoolse kohtumise pärast telefonikõnet
Ukraina president Volodymyr Zelensky ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer leppisid telefonikõnes kokku kahepoolse kohtumise lähikuudel. Kõne keskendus Ühendkuningriigi uuele Venemaa-vastaste sanktsioonide paketile, õhutõrjevajadusele ja nõudele viivitamatu energiarahu järele. See toimus taustal, kus USA president Donald Trump avalikult kritiseeris Zelenskyt ja teatas USA-Venemaa kokkuleppest Vene diislikütuse tarneteks.
-
Zelenskõi: Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene naftatehastele, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu
11. oktoobri õhtusel pöördumisel ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene energiataristu ja naftatehastele, kui Venemaa omakorda lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu. Tema sõnul peab iga deeskalatsioon olema vastastikune ja kaasama reaalsed garantiid. Zelenskõi märkis, et Ukraina relvajõud on saanud kõik vajalikud käsud. Samal päeval teatas USA president Donald Trump, et Ukraina ja Venemaa leppisid kokku "energiarelvarahus", mis jõustub kohe, kuid Zelenskõi sõnul oli see teade talle uudiseks ja Venemaa ei olnud seda kommenteerinud.
-
Berliini prokuratuur uurib "Venemaa maja" üürnikke võimalike sanktsioonirikkumiste tõttu
Berliini prokuratuur algatas uurimise tuvastamata isikute ja "Venemaa maja" ruumide ülevate vastu, kahtlustatuna Saksa välismajandusseaduse rikkumises. See toimub ajal, mil Saksa valitsus otsustas kultuurikeskuse sulgeda, kuid mitmed asutused hoones jätkavad tegevust.
-
Merz süüdistas Venemaad paremtsionistliku AfD toetamises
Saksa kantsler Friedrich Merz teatas 1. oktoobril Münsteris toimunud Vestfaali rahuauhinna tseremoonial, et Venemaa toetab parempopulistlikku Alternatiiv Saksamaa (AfD) parteid. Tema sõnul püüab Moskva Saksa ühiskonda lõhestada, nõrgendada Saksamaa toetust Ukrainale ja takistada kaitseinvesteeringuid. Merz ei esitanud oma väidete kohta konkreetseid tõendeid.
-
Türgi ja ÜRO korraldavad uusi läbirääkimisi Musta mere vaherahu üle Ukraine ja Venemaa vahel
Türgi ja ÜRO korraldavad uusi Ukraine ja Venemaa vahelisi läbirääkimisi Musta mere vaherahu üle, et kaitsta teravilja- ja toiduainete eksporti. Läbirääkimised on kavandatud oktoobri algusesse ning vahendajaks on Šveitsi valitsusväline organisatsioon Center for Humanitarian Dialogue. Algatus käivitati septembris ning selle eesmärk on korrata 2022. aasta teraviljakokkulepet.
-
El Mundo: CIA hoiatas Euroopa riike võimaliku Vene droonide operatsiooni eest Hispaanias, Prantsusmaal või Itaalias
Hispaania väljaanne El Mundo teatas, et USA CIA edastas mitmele Euroopa valitsusele teavitavarauda võimaliku Vene droonide operatsiooni kohta, mille sihtmärgiks võivad olla Hispaania, Prantsusmaa või Itaalia. Prantsuse president Emmanuel Macron ja Itaalia kaitseminister Guido Crosetto avaldaselt lükkasid selle teate tagasi, nimetades seda sisutühjaks. CIA teadet pole ametlikult kinnitatud, kuid Euroopa ametnikud on viimastel nädalatel korduvalt hoiatanud Vene hübriidohu ja võimalike sabotaažikatsete eest NATO riikide vastu.
-
NATO Euroopa ülemjuhataja: liit tugevdab luurejagamist seoses Venemaaga seotud intsidentidega
NATO Euroopa kõrgeim sõjaväelane, kindral Alexus Grinkevich ütles Reutersile antud intervjuus, et liit on suurendanud luurejagamist vastuseks sabotaažilainele ja muudele Venemaaga seostatavatele intsidentidele. Ta kutsus säilitama rahu ja kindlustunnet, hindas piiratud Venemaa rünnaku ohtu NATO territooriumil ebatõenäoliseks, kuid mitte välistatavaks, ning lükkas ümber idee, et Venemaa saaks ära kasutada USA täppislaskemoona varude kahanemist.
-
USA esindajatekoja võttis vastu Lindsey Grahami nimelise Venemaa ja Iraani vastaste sanktsioonide seaduse
USA esindajatekoda kiitis 16. septembril (17. septembri öösel Kiievi aja järgi) heaks seaduseelnõu, mis kehtestab laialdased sanktsioonid Venemaa juhtkonna, oligarhide, pankade, energiakompaniide ja variflaadi vastu ning laiendab Iraani-vastaseid piiranguid. President Donald Trump kinnitas, et allkirjastab seaduse lähipäevil. Dokument annab presidendile õiguse kehtestada kuni 100% tariife riikidele, mis on Venemaa nafta ja gaasi viie suurema ostja hulgas. Ukraina ametnikud tervitasid seadust, Venemaa nimetas seda "ebasõbralikuks sammuks", Hiina ja India avaldasid kriitikat.
-
Saksamaa suurendab sõjalist tuge Ukrainale pärast droonijuhtu Leipzig/Halles
Saksamaa valitsus kavatseb pärast Leipzigi lennujaamas toimunud droonijuhtumit, mille eest Berliin süüdistas Venemaad, suurendada sõjalist abi Ukrainale ning tugevdada vastumeetmeid Moskva vastu. Plaanide hulka kuuluvad tuhandete löökdroonide ja Iris-T õhutõrjesüsteemide rakettide tarnimine ning luurealase koostöö süvendamine. Samuti otsustas Berliin sulgeda Venemaa peakonsulaadi Bonnis ja "Vene maja" Berliinis ning kutsus EL-i kehtestama uusi sanktsioone.
-
Euroopa riikide koordineeritud vastus Leipzigi sabotaažile: Saksamaa sulgeb Vene diplomaatilised esindused
Saksamaa süüdistas Venemaad Leipzigi lennamise juhtunud sabotaažikatse eest, mille käigus leiti umbes kuu aega tagasi lõhkelaenguga droon. Mitmed Euroopa riigid ja EL kutsusid Vene diplomaatilisi esindajaid kokku ning Saksamaa teatas Vene konsulaadi sulgemisest Bonnis ja nn Vene maja sulgemisest Berliinis. Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Ühendkuningriik samuti kutsusid Vene diplomaatilisi esindajaid ning Poola välisminister Radosław Sikorski nimetas Vene tegevust riiklikuks terrorismiks.
-
Saksamaa süüdistas droonirünnakus Leipzigi lennujaamas Venemaad ja kehtestas diplomaatilised vastumeetmed
Saksamaa süüdistab 1. septembril ametlikult Venemaad 4. augustil Leipzigi/Halle lennujaama juures toimunud droonirünnakus, kus plahvatusainega droon leiti Ukraina Antonovi transpordilennuki lähedalt. Välisminister Johann Wadephul teatas vastumeetmetest: Vene peakonsulaat Bonnis suletakse 18. septembrist, Berliini «Vene maja» leping lõpetatakse ning EL-i uued sanktsioonid ja piirikontrolli karmistamine on kavas. Kreml ja president Putin lükkasid süüdistused tagasi; kõrge esindaja Kaja Kallas nimitas rünnakut riikliku terrorismi tunnustega.
-
Saksa valitsus süüdistas droonirünnakus Leipzig/Halle lennujaamas Venemaad
Saksa uurijad tuvastasid kaks kahtlustatavat augustikuis droonirünnakus Leipzig/Halle lennujaamas Ukraina An-124 transpordilennuki vastu. 1. septembril süüdistas Saksa valitsus rünnakus ametlikult Venemaad ning teatas vastumeetmetest, sealhulgas Venemaa konsulaadi sulgemisest Bonnis ja nn "Vene majas" Berliinis. EL-i välisministrid arutasid Iirimaal viisapiirangute karmistamist Venemaa kodanike suhtes.
-
Saksamaa süüdistas droonijuhtumis Venemaad ja kuulutas välle karistusmeetmed
Saksamaa teatas pärast droonijuhtumit Leipzig/Halle lennujaamas, kus droon tabas Ukraina transpordilennukit, Venemaa-vastastest karistusmeetmetest: suletakse Berliini "Vene maja" ja Bonni peakonsulaat, kutsutakse välja Vene suursaadik, tugevdatakse Vene kodanike piirikontrolli ja suurendatakse survet Vene varilaevastikule. Berliini Vene saatkond jääb ainsaks diplomaatiliseks esinduseks Saksamaal.