Euroopa Parlament soovitas kiirendada Ukraina kübervõimekuse toetamist
Euroopa Parlamendi 15. septembri plenaaristungi järgses raportis soovitati kiirendada Ukraina toetamist selle pealetungivate kübervõimete tugevdamiseks. Parlament kutsus Euroopa Liitu üle minema kaitserežiimilt aktiivsele heidutusele, toetades ENISA eelarve ja volituste suurendamist ning kinnitades, et Venemaa on riiklik terrorismi toetaja.
Põhipunktid
- Euroopa Parlament soovitas 15. septembri raportis kiirendada Ukraina toetamist pealetungivate kübervõimete tugevdamiseks.
- Strasbourgis kogunenud saadikud kutsusid ELi üle minema kaitselt aktiivsele heidutusele, sealhulgas õiguslike ja operatiivsete mehhanismide hindamisele Venemaa destabiliseeriva tegevuse taristu vastu.
- Parlament kinnitas, et Venemaa on Euroopa julgeoleku ja demokraatliku terviklikkuse peamine väline oht ning riiklik terrorismi toetaja.
- Toetust sai ENISA – ELi küberturvalisuse agentuuri – eelarve ja tegevusvolituste suurendamine.
- Saadikud nõudsid strateegiate väljatöötamist füüsilise ja küber-sabotaaži ennetamiseks kriitilise taristu, näiteks energia- ja sidetriseemne vastu.
Miks see on oluline
Raport märgib võimalikku suunda ELi küberturbe poliitikas: seniselt pelgalt kaitsvalt lähenemiselt aktiivse heidutuse poole, sealhulgas toetus Ukraina pealetungivatele küberoperatsioonidele. Ukraina toetamise raamistik laieneb traditsiooniliselt sõjalisest abist küberturbe valdkonda ning kinnitatakse Venemaa staatust ELi peamise väliste ohuna ja terrorismi toetajana. Raport pakub väljade ka konkreetseid institutsionaalseid muudatusi, eelküige ENISA volituste ja rahastamise laiendamist.
Mis juhtus
Euroopa Parlamendi 15. septembri plenaaristungile järgnenud raportis soovitati kiirendada Ukraina toetamist selle pealetungivate kübervõimete tugevdamiseks. Saadikud kutsusid Euroopa Liitu üle minema "kaitserežiimilt" aktiivsele heidutusele ning hindama õiguslikke ja operatiivseid mehhanisme pealetungivate meetmete rakendamiseks Venemaa destabiliseeriva tegevuse logistilise ja digitaalse taristu vastu. Parlament toetas ka ENISA – ELi küberturvalisuse agentuuri – eelarve ja tegevusvolituste suurendamist. Lisaks kinnitati, et Venemaa on Euroopa julgeoleku ja demokraatliku terviklikkuse peamine väline oht ning riiklik terrorismi toetaja.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meediakanalid – «Українська правда» ja «Європейська правда» – paigutavad raporti fookusesse Ukraina kui otsese toetuse saaja, rõhutades pealetungivate kübervõimete tugevdamist peamise nurga all. Venemaa hübriidohtu käsitletakse taustana, mis õigustab ELi poliitika muutust.
Taust
NATO on varem teatanud Vene hübriidrünnakute arvu märkimisväärsest kasvust liikmesriikide vastu, registreerides eelmisel aastal üle 200 noaga intsidendi. 11. septembril teatas üks Burgundiprants kuma, et talle suunati ühe nädala jooksul sadu tuhandeid küberrünnakuid, mille päringud pärinesid enamikul juhtudel väidetavalt Venemaalt. Euroopa Parlament nimetas Ukraina, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Lääne-Balkani riigid Vene ja Hiina inforelvastatud operatsioonide peamisteks sihtmärkideks, mille eesmärk on ELi diskrediteerida.