Sibiga nõuab Euroopalt külmutatud Venemaa varade kasutuselevõttu
Ukraina välisminister Andrii Sibiga kutsus Euroopat suunama viivitamatult Venemaa külmutatud riiklikke varasid Ukraina kaitseks ja ülesehituseks, juhtides tähelepanu Venemaa kasvavatele sõjalistele kulutustele. Pressikonverentsil Luxembourgis pärast ELi välisasjade nõukogu istungit märkis ka ELi kõrge esindaja Kaja Kallas, et külmutatud varad on läbirääkimistelauas tagasi. ELi välisministrid arutasid Ukraina rahastamispuudujääki 2027. aastaks ning Belgia, kus asub suurem osa varadest, ei toetanud septembris veel nende üleviimist ELi kontrolli alla.
Põhipunktid
- Ukraina välisminister Andrii Sibiga nõudis Euroopalt Venemaa külmutatud varade viivitamatut kasutamist Ukraina kaitse ja ülesehituse jaoks.
- Sibiga sõnul ulatub Venemaa 2027. aasta sõjalise eelarve rekordilise 180 miljardi euroni, mis ületab 2026. aasta kaitsekulutusi enam kui 40%.
- 2022. aastal külmutasid G7 riigid ligikaudu 300 miljardit eurot Venemaa keskpanga reserve, millest umbes 210 miljardit eurot on ELis.
- 2024. aastal andis G7 Ukrainale 50 miljardi dollari suuruse laenu, mille tagatiseks on külmutatud varade tulevased erakorralised tulud; 2025. aasta detsembris muutis EL külmutamise tähtajatuseks.
- ELi kõrge esindaja Kaja Kallas ütles, et külmutatud Venemaa varad on taas läbirääkimistelauas, ning kinnitas, et küsimus peaks jääma lauale, kuni EL otsib vahendeid rahastamispuudujäägi katmiseks.
- Augusti lõpus pöördusid Rootsi, Holland, Hispaania ja Poola Euroopa Komisjoni poole palvega taasalustada arutelu külmutatud varade täieliku kasutamise üle.
- Ukraina rahandusministeerium pakkus välja varade paigutamise ühisesse ELi kontrolli alla, et otsus ja vastutus oleksid Euroopa, mitte ainult Belgia tasandil.
- Septembris ei toetanud Belgia veel varade üleviimist Euroclearist ELi kontrolli alla.
- Sibiga viitas ÜRO Peaassamblee 2022. aasta novembri resolutsioonile, mis tunnistas Venemaa kohustust hüvitada tekitatud kahju.
Miks see on oluline
Sibiga surve seab Euroopa poliitilise valiku ette: piirduda Venemaa varade külmutamisega või minna üle nende aktiivsele kasutamisele Ukraina toetuseks. Ta pakub välja konkreetse õigusliku lahenduse — varade viimine ühisesse ELi kontrolli alla — et hajutada Belgia kartust võtta enda peale ebaproportsionaalset riski. Nelja ELi liikmesriigi pöördumine Komisjoni poole ning ELi kõrge esindaja sõnavõtt näitavad poliitilist hoogu selles suunas, samas kui küsimus seotakse ka eelseisvate Euroopa valimistega.
Mis juhtus
Ukraina välisminister Andrii Sibiga pöördus Euroopa poole ettepanekuga kasutada viivitamatult Venemaa külmutatud riiklikke varasid Ukraina kaitse ja ülesehituse rahastamiseks. Ta juhtis tähelepanu, et Venemaa 2027. aasta sõjaline eelarve kasvab rekordilise 180 miljardi euroni ning ületab 2026. aasta kaitsekulutusi enam kui 40% võrra. Sibiga rõhutas, et just Venemaa peab hüvitama tekitatud kahju, ning viitas ÜRO Peaassamblee vastavale 2022. aasta resolutsioonile. Samal päeval, pärast ELi välisasjade nõukogu istungit Luxembourgis, ütles ELi kõrge esindaja Kaja Kallas, et külmutatud Venemaa varad on läbirääkimistelauas tagasi ning küsimus peaks jääma lauale, kuni EL otsib vahendeid Ukraina 2027. aasta rahastamispuudujäägi katmiseks. Augusti lõpus olid Rootsi, Holland, Hispaania ja Poola juba pöördunud Euroopa Komisjoni poole palvega arutelu taasalustada. Ukraina rahandusministeerium pakkus välja lahenduse, kus varad läheksid ühisesse ELi kontrolli alla, et otsus ja vastutus oleksid Euroopa, mitte ainult Belgia tasandil.
Kus kajastused lahknevad
Sibiga lükkab ümber kartused, et Venemaa varade arestimine kutsuks esile Moskva kättemaksu Euroopa varade vastu, osutades, et Venemaa on seda juba 2022. aastast teinud. Belgia ametnik seevastu on teatanud, et igasugune otsus peab täielikult kaitsma nii varasid endid kui ka Eurocleari ja Belgia riigi kohustusi Venemaa võimalike õigusnõuete eest — peegeldades riigi vastumeelsust võtta enda peale seda riski.
Taust
2022. aastal külmutasid G7 riigid ligikaudu 300 miljardit eurot Venemaa keskpanga reserve, millest umbes 210 miljardit eurot asub ELis. 2024. aastal andis G7 Ukrainale 50 miljardi dollari suuruse laenu, mille tagatiseks on tulevased erakorralised tulud nendelt külmutatud varadelt. 2025. aasta detsembris muutis EL Venemaa varade külmutamise tähtajatuks. Enamik külmutatud varadest hoitakse Belgia Eurocleari depositooriumis. Sibiga viitab ÜRO Peaassamblee 2022. aasta novembri resolutsioonile, mis tunnistas Venemaa kohustust kahju hüvitada. Ukraina ettepanek on üles ehitatud nii, et see oleks tagasipööratav: õiguslik omandiõigus jääb Euroopa struktuuri juurde, Ukraina saab rahastamise, mitte omandiõiguse, ning kord lõpeb, kui Venemaa maksab.