Ukraina õhutõrjerakettide varud on ammendumas, kuna Venemaa suurendab droonide ja ballistiliste rakettide tootmist
Ukraina õhutõrjerakettide varud Patriot süsteemide ja F-16-de jaoks on peaaegu otsakorral, samas kui Venemaa toodab Geran-tüüpi reaktiivdroone ja ballistilisi rakette kasvavas mahus. Ukraina püüab katta tekkinud lünga Euroopa tarnitavate SAMP/T süsteemide ja ühise Freyja projektiga, mis pakub PAC-3 rakettidele odavamat alternatiivi.
Põhipunktid
- Ukraina PAC-3 rakettide varud Patriot süsteemidele on peaaegu otsas, samuti AIM-120 ja AIM-9 raketid F-16-de jaoks.
- Venemaa toodab Geran-4 ja Geran-5 reaktiivdroone kiirusega kuni 600 km/h ja umbes 3000 ühikut kuus; turboraktiivmootorid pärinevad peamiselt Hiinast.
- Venemaa on suurendanud ballistiliste rakettide tootmise umbes 100 ühikuni kuus (60 Iskander-M ja 40 RM-48U).
- Aster rakett maksab vähem kui poole PAC-3 ekspordiversiooni hinnast, mis on umbes 7 miljonit dollarit.
- Ukraina ootab 2026. aasta lõpuks vanemaid SAMP/T komplekse koos Aster rakettidega ning järgmisel aastal kaheksat uut SAMP/T NG kompleksi.
- Euroopa-Ukraina ühisprojekt Freyja põhineb Ukraina lühimaaalisel ballistilisel raketil FP-7 ning selle andurid, juhtimis- ja sidesüsteemid tulevad 12 Euroopa kaitsetööstuse ettevõttelt, sealhulgas Thales, Leonardo, Diehl ja Saab.
- Saksamaa kavatseb litsentsi alusel toota kuni 200 PAC-2 raketti aastas, millest osa võidakse NATO riikide nõusolekul Ukrainale üle anda.
Mis juhtus
The Economistile tugineva kokkuvõtte kohaselt seisab Ukraina silmitsi õhutõrjerakettide kriitilise puudusega: nii Patriot süsteemide PAC-3 varud kui ka F-16-de jaoks mõeldud AIM-120 ja AIM-9 raketid on peaaegu otsakorral. Uued suuremahulised USA PAC-3 tarned on ebatõenäolised, sest Washingtoni enda varud on Iraani sõja tõttu kahanenud. Samal ajal on Venemaa suurendanud ballistiliste rakettide tootmise umbes 100 ühikuni kuus, jaotudes 60 Iskander-M ning 40 RM-48U vahel. Venemaa Geran-4 ja Geran-5 reaktiivdroone toodetakse hinnanguliselt 3000 ühikut kuus ning nende turboraktiivmootorid pärinevad peamiselt Hiinast; mõned komponendid toodetakse Venemaal Lääne 3D-printerite abil. Ukraina püüab lünka katta Euroopa lahendustega: käimas on tarned vanematele SAMP/T patareidele koos Aster rakettidega, 2026. aasta lõpuks oodatakse uusi SAMP/T NG komplekse, ja ühisprojekt Freyja – mis põhineb Ukraina FP-7 lühimaaalisel ballistilisel raketil ja pakub PAC-3-le odavamat ja masstootmisele kohandatud alternatiivi, kasutades 12 Euroopa kaitsetööstuse ettevõtte (sh Thales, Leonardo, Diehl, Saab) andureid ning juhtimissüsteeme. Saksamaa kavatseb litsentsi alusel toota kuni 200 PAC-2 raketti aastas, millest osa võidakse NATO riikide nõusolekul Ukrainale üle anda.
Kus kajastused lahknevad
Prantsuse sõjaväeallikad väidavad, et Aster rakett ületab Patriot õhutõrjesüsteemi teatavates aspektides, samas kui muud faktid raamistavad PAC-3 kui praegust standardit, mille ekspordiversiooni hind on umbes 7 miljonit dollarit. Tegemist on erinevate riiklike hinnangutega pigem kui otseselt vastuoluliste arvudega.
Taust
Venemaa Geran-4 ja Geran-5 reaktiivdroone jõustavad peamiselt Hiinast pärit turboraktiivmootorid; mõned komponendid toodetakse Venemaal Lääne 3D-printerite abil. Lisaks on Venemaa välja lasknud suurema drooni „Banderole“, mis meenutab üha enam odavat tiibraketti. Aster rakett kasutab sihtmärgi lähedal lõhkevat lahinguheidet, PAC-3 aga kineetilist (tabamuse) hävitust; Prantsuse sõjaväeallikad väidavad Asteri ületavat Patriot teatavates aspektides. Saksamaa kavatseb litsentsi alusel toota kuni 200 vähemvõimsat PAC-2 raketti aastas, millest osa võidakse tulevikus NATO riikide nõusolekul Ukrainale üle anda.