Norra pikendab Ukraina põgenike ajutist kaitset 2027. aasta lõpuni
Norra töö- ja sotsiaalkaitseminister Kjersti Stenseng teatas 17. septembril, et valitsus toetab Ukraina põgenike ajutise kollektiivse kaitse programmi pikendamist 2027. aasta lõpuni. Alates 2027. aasta suvest hakatakse juurutama uut elamislubade skeemi, mille tingimuseks on töötamine ja stabiilne sissetulek.
Põhipunktid
- Norra töö- ja sotsiaalkaitseminister Kjersti Stenseng teatas 17. septembril valitsuse ettepanekust pikendada Ukraina põgenike ajutist kollektiivkaitset 2027. aasta lõpuni.
- Alates 2027. aasta suvest plaanitakse uut elamisloa skeemi, mille tingimuseks on töötamine ja stabiilne sissetulek.
- Elamisloa sissetulekunõue on vähemalt 400 000 Norra krooni aastas (ligikaudu 36 000 eurot).
- Skeem kolm aastat tingimuste täitmist annaks aluse alaliseks elamisloaks.
- Ettepanek puudutab neid Ukraina kodanikke, kes saabusid Norrasse hiljemalt 16. septembril ja said ajutise kollektiivkaitse; alates 17. septembrist saabunud ei kuulu skeemi alla.
- Norra pikendus 2027. aasta lõpuni on kolm kuud lühem kui EL-i pikendus 4. märtsini 2028.
- Allikad erinevad: Norras ajutise kollektiivkaitse all olevate ukrainlaste arv on mõne allika järgi ligikaudu 25 000, teiste järgi ligikaudu 86 000; sissetulekunõue on kirjeldatud ka kui 2,8 või 3 sotsiaalkindlustuse põhisumma (382 337 või 409 647 Norra krooni).
Miks see on oluline
Norra pakub kümnete tuhandete Ukraina põgenike jaoks mitmeaastase õiguskindluse, pikendades ajutist kaitset 2027. aasta lõpuni. Samuti kujutab kava endast olulist nihet puhtalt humanitaarselt kaitselt tööl põhineva elamisloa suunas: pärast 2027. aasta suvist uut skeemi seatakse jätkuv legaalne staatus sõltuvusse sissetulekust ja tööhõivest. Norra pikem 2027. aasta lõpu tähtaeg on kolm kuud lühem kui EL-i 4. märtsini 2028 ulatuv pikendus, mis näitab ajalist lahknevust EL-i ajakavast. Hinnanguliselt 19 000 ukrainlast praeguse Norras viibijate hulgast oleks uue skeemiga hõlmatud, kuid alates 17. septembrist saabunud uue süsteemi alla ei kuulu.
Mis juhtus
Norra töö- ja sotsiaalkaitseminister Kjersti Stenseng teatas 17. septembril, et valitsus kavatseb pikendada Ukraina põgenike ajutist kollektiivkaitset 2027. aasta lõpuni. Senine programm sel kuupäeval aegus. Pikenduse all olevad ukrainlased on need, kes saabusid Norrasse hiljemalt 16. septembril ja said ajutise kollektiivkaitse; alates 17. septembrist saabunud uue skeemi alla ei kuulu. Alates 2027. aasta suvest plaanitakse uut ajutise kaitse programmi, mille puhul on elamisloa saamise eelduseks töötamine ja stabiilne sissetulek – sissetulekunõue on umbes 400 000 Norra krooni aastas (ligikaudu 36 000 eurot), ehk 2,8 või 3 sotsiaalkindlustuse põhisummat (382 337 või 409 647 Norra krooni). Kui neid tingimusi täidetakse kolm aastat, avaneb alus alaliseks elamisloaks. Ettepanek peab nüüd läbima kuuenädalase avaliku konsultatsiooni perioodi. Allikad erinevad selles, kui palju Ukraina kodanikke on praegu Norras ajutise kollektiivkaitse all: mõne hinnangu kohaselt ligikaudu 25 000, teiste andmetel ligikaudu 86 000.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad selle osas, kui palju Ukraina kodanikke on Norras praegu ajutise kollektiivkaitse all. Osade allikate kohaselt on neid ligikaudu 25 000, teiste andmetel ligikaudu 86 000. Samuti on elamisloa sissetulekunõue esitatud kahel erineval kujul: ühelt poolt 400 000 Norra krooni aastas (ligikaudu 36 000 eurot), teiselt poolt 2,8 või 3 sotsiaalkindlustuse põhisummat aastas (382 337 või 409 647 Norra krooni).
Taust
Norra senine ajutise kollektiivkaitse programm ukrainlastele aegus 17. septembril, samal päeval, mil pikendamise ettepanek tehti. EL-i liikmesriigid leppisid 15. juulil kokku oma ajutise kaitse meetme pikendamises 4. märtsini 2028; EL-i Nõukogu kinnitas selle 30. juulil kirjaliku menetluse teel ning uued reeglid jõustusid 5. augustil, muu hulgas muudeti tingimusi sõjakoormusele kuuluvate meeste kohta. Norra on varem teatanud kavatsusest karmistada sõjakoormusele kuuluvate Ukraina meeste elamiseeskirju. Norra eraldatakse Ukraina Facility kaudu Ukrainale 90 miljonit eurot (umbes 1 miljard Norra krooni), et toetada reforme korruptsioonivastases võitluses ja energeetikasektoris. Statistikaameti andmetel oli juulis 2026 tööealiseist Ukraina pagulastest Norras hõivatud umbes 48%, võrreldes 41%-ga juulis 2025. Uue skeemi tingimuste kolmeaastane täitmine looks aluse alaliseks elamisloaks.