Ungari keeldus ELi direktiivi sättest, mis jätab kaitse Ukraina sõjaväekohustusega meestelt
Ungari teatas Euroopa Komisjonile, et ei rakenda ELi ajutise kaitse direktiivi sätet, mis piirab kaitse andmist isikutele, kellel on täitmata sõjaväekohustus Ukraina ees, ning jätkab ajutise kaitse andmist Ukraina ajateenistusealistele meestele, peamiselt Transkarpaatiast. Komisjoni esindaja kinnitas, et samm on lubatud direktiivi artikli 7 alusel ja et ELi poolt Ungari otsus tagajärgi ei kaasa.
Põhipunktid
- Ungari teatas Euroopa Komisjonile, et ei rakenda ELi ajutise kaitse direktiivi sätet, mis jätab kaitse andmata täitmata sõjaväekohustusega isikutele
- Komisjoni esindaja Markus Lammerti sõnul kasutab Ungari direktiivi artiklist 7 tulenevat kaalutlusõigust
- ELi nõukogu otsustas, et liikmesriigid ei peaks üldjuhul andma ajutist kaitset isikutele, keda Ukraina ametivõimud ei ole sõjaväekohustuse tõttu lahkumiseks volitanud
- Ungari peaministri Péter Magyari sõnul jätkab riik kaitse andmist Transkarpaatia (Zakarpattia) ajateenistusealistele meestele
- Komisjon kinnitas, et Ungari otsus ei too kaasa ELi-poolseid tagajärgi
- Juulis 2025 pikendas ELi nõukogu ukrainlastele antavat ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028
- Alates 5. augustist ei anta ajutist kaitset isikutele, kes ei suuda tõendada sõjaväekohustuse täitmist või sellest vabastamist; muudatus ei laiene juba kaitset omavatele
Miks see on oluline
Otsus loob Ungari ja ülejäänud ELi vahel otsese erimeelsuse sõja poliitiliselt tundlikus aspektis — ajateenistusealistele meestele antava kaitse küsimuses. Samuti seab see sihikule kindla Ukraina piirkonna, Transkarpaatia, kus elab palju ungarlasi, tõstatades küsimuse valikulisest kaitsest. Euroopa Komisjoni kinnitus, et samm on artikli 7 alusel lubatud ja ELi-poolseid tagajärgi ei tule, rõhutab liikmesriikide kaalutlusõigust direktiivi raames.
Mis juhtus
Ungari teatas Euroopa Komisjonile, et ei rakenda ELi ajutise kaitse direktiivi sätet, mis jätab kaitse andmata isikutele, kellel on täitmata sõjaväekohustus Ukraina ees. Komisjoni pressiesindaja Markus Lammert kinnitas briifingul, et Ungari teavitas komisjoni kavatsusest kasutada direktiivi artiklist 7 tulenevat kaalutlusõigust, ning tuletas meelde, et ELi nõukogu otsuse kohaselt ei peaks liikmesriigid üldjuhul andma ajutist kaitset isikutele, keda Ukraina ametivõimud ei ole sõjaväekohustuse tõttu lahkumiseks volitanud. Ungari peaminister Péter Magyar oli 3. septembril teatanud, et riik jätkab ajateenistusealistele Ukraina meestele, peamiselt Transkarpaatia elanikele, kaitse andmist. Lammerti sõnul on liikmesriikidel õigus kaitse saajate ringi laiendada, kuid mitte iseseisvalt kitsendada, ning komisjon ei pea Ungari otsust ELi-poolselt karistatavaks.
Taust
Juulis 2025 pikendas ELi nõukogu ukrainlastele antavat ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028 ning leppis kokku, et üldjuhul ei anta ajutist kaitset hiljuti saabunud isikutele, keda Ukraina ei ole sõjaväekohustuse tõttu lahkumiseks volitanud. Alates 5. augustist peavad uued saabujad tõendama seaduslikku lahkumist Ukrainast ning esitama dokumendi sõjaväekohustuse täitmise või sellest vabastamise kohta; muudatus ei laiene juba kaitset omavatele isikutele. ELi siseasjade ja rändevolinik Magnus Brunner märkis, et taotlus jätta ajateenistuseealised mehed ajutise kaitse alt välja tuli algselt Ukrainalt endalt. Ajutise kaitse direktiivi artikkel 7 annab liikmesriikidele kaalutlusõiguse laiendada kaitset täiendavatele isikute kategooriatele; liikmesriigid ei saa iseseisvalt kaitse saajate ringi kitsendada. Ungari peaminister Péter Magyar teatas 3. septembril avalikult, et Ungari jätkab ajateenistusealistele Ukraina meestele, peamiselt Transkarpaatia elanikele, kaitse andmist.