Euroopa Komisjon pakub kandidaatriikidele, sealhulgas Ukrainale, „järk-järgulist integratsiooni" ELi siseturuga
Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku, millega antakse ELi kandidaatriikidele – eelkõige Ukrainale, Moldovale, Albaaniale ja Montenegrole – järk-järguline juurdepääs ELi siseturule, sealhulgas takistusteta kaubandus ja osalemine teadusprogrammides, juba enne liikmeläbirääkimiste lõppu. Majanduslikud eelised seatakse sõltuvusse kandidaatide toetusest ELi välispoliitilistele eesmärkidele, sealhulgas vastuseisule vaenulikele riikidele (nimetatud on Venemaa ja Hiina) ning kriitiliste tehnoloogiate lekkimise takistamisele. Reformikava esitletakse ametlikult 6. oktoobril ja liidrid arutavad seda 15.–16. oktoobri tippkohtumisel Brüsselis.
Põhipunktid
- Komisjoni ettepanek pakub kandidaatriikidele „järk-järgulist integratsiooni" ELi siseturule – takistusteta kaubandus ja juurdepääs teadusprogrammidele enne liikmeläbirääkimiste lõppu.
- Prioriteetsed „tegevuskavad" kiirendatud lähenemiseks saavad Ukraina, Moldova, Albaania ja Montenegro; Põhja-Makedoonia, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Türgi jäävad kõrvale.
- Majanduslikud eelised sõltuvad kandidaatide toetusest ELi välispoliitilistele eesmärkidele, sealhulgas vastuseisule Venemaale ja Hiinale, ning kriitiliste tehnoloogiate (sealhulgas pooljuhid, tehisintellekt, kvanttehnoloogiad, biotehnoloogiad, kosmos) kaitsmisele.
- Tundlikesse sektoridesse pääs eeldab koordineerimist investeeringute kontrollimisel, ekspordikontrollis, ELi sanktsioonide täitmises ja kriitiliste tehnoloogiate kaitsmises; kohustuste rikkumise või demokraatia tagasimineku korral võib juurdepääsu siseturule peatada või tühistada.
- Komisjon soovitab lihtsustada ELi otsustusprotsessi, kasutades sagedamini „passerelle-klausleid", mis võimaldaksid kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada näiteks sanktsioonide, inimõiguskriisidele reageerimise ja tsiviilmissioonide üle.
- Ettepaneku töötas välja komisjoni president Ursula von der Leyeni peanõunik Alexander Adam, endine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni nõunik; reformikava esitletakse ametlikult 6. oktoobril, ELi liidrid arutavad seda 15.–16. oktoobri Brüsseli tippkohtumisel.
- Viimane ELiga liitunud riik oli Horvaatia 2013. aastal; Montenegro võib saada järgmiseks – potentsiaalselt ELi 28. liikmeks 2028. aastal Iiri eesistumise ajal.
Miks see on oluline
Ettepanek kujutab endast ELi laienemispoliitika põhimõttelist ümbermõtestamist pärast enam kui kümne aastat kestnud pausi – viimane uus liige oli Horvaatia 2013. aastal. Ukrainale avaneb koos Moldova, Albaania ja Montenegroga võimalus saada juurdepääs siseturule ja ELi programmidele kiiremini kui täisliikmelisus võimaldaks. Samuti seotakse lähem integratsioon ELi sisemiste reformidega, mille eesmärk on vähendada ühehäälsuse nõuet ja piirata üksikute liikmesriikide võimalust blokeerida strateegilisi otsuseid (näitena nimetatakse Ungari Viktori Orbáni all). Majanduslikud hüved seotakse aga tugevalt kandidaatide valmisolekuga toetada ELi välispoliitikat ja takistada tehnoloogiate leket vaenulikele riikidele.
Mis juhtus
Euroopa Komisjon on välja töötanud ELi kandidaatriikidele mõeldud „järk-järgulise integratsiooni" (gradual integration) kontseptsiooni, mis näeb ette takistusteta kaubandust ja juurdepääsu ELi teadusprogrammidele juba liikmeläbirääkimiste käigus. Prioriteetsed kiirendatud lähenemise tegevuskavad pakutakse välja neljale riigile: Ukrainale, Moldovale, Albaaniale ja Montenegrole. Teiste kandidaatide – Põhja-Makedoonia, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Türgi – protsess seevastu venib. Ettepaneku töötas välja komisjoni president Ursula von der Leyeni peanõunik Alexander Adam, endine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni nõunik.
Majanduslikud eelised seatakse sõltuvusse kandidaatide toetusest ELi välispoliitilistele eesmärkidele – eelkõige vastuseisule vaenulikele riikidele (nimetatud on Venemaa ja Hiina) – ning kriitiliste tehnoloogiate kaitsmisele. Juurdepääs tundlikele sektoritele (pooljuhid, tehisintellekt, kvanttehnoloogiad, biotehnoloogiad, kosmos) eeldab koostööd investeeringute kontrollimisel, ekspordikontrollis, sanktsioonide täitmises ja tehnoloogia lekkimise takistamises. Kohustuste rikkumise või demokraatia ja õigusriigi põhimõtete tagasimineku korral võib juurdepääsu siseturule peatada või tühistada.
Samaaegselt pakub komisjon ELi sisemise otsustusprotsessi lihtsustamist: „passerelle-klauslite" sagedasem kasutamine võimaldaks kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada näiteks sanktsioonide, inimõiguskriisidele reageerimise ja tsiviilmissioonide üle. Uued liikmesriigid võiksid ajutiselt kohustuda mitte blokeerida ühehäälsusega otsuseid, sealhulgas tulevaste laienemiste otsuseid. Samuti nähakse ette järelkaitseklauslite tugevdamist majanduse, siseturu ning õigus- ja siseküsimuste valdkonnas, pikendades nende kestust kolmelt kümnele aastale pärast liitumist.
Ukraina ja Moldova on dokumendis välja toodud kui peamised järk-järgulise integratsiooni suunad: siseturg, kaitse ja julgeolek (sealhulgas küberjulgeolek ENISA vahendusel ja sõjaline mobiilsus), energia (sünkroniseerimine Euroopa võrguga), digiteerimine, TEN-T ja TEN-E võrgustikud, Horisont Euroopa ja heitkogustega kauplemine. Komisjon pakub Ukrainale, Moldovale ja Serbiale ka ACAA-lepingute (tööstustoodete vastavushindamise ja aktsepteerimise kokkulepped) sõlmimist. Komisjon märgib, et Ukraina ja Moldova juba osalevad ELi „koduse rändlusena" (Roaming at Home) režiimis ning nende energiasüsteemide sünkroniseerimist Euroopa võrguga nimetatakse eduka järk-järgulise integratsiooni näiteks.
Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 30. septembril Albaaniat külastades tegevuskavade ettevalmistamisest kõige kaugemale jõudnud kandidaatriikidele. ELi laienemisvolinik Marta Kos on nimetanud praegust sügist potentsiaalseks „laienemise sügiseks" ja esitanud neli reformivaldkonda: ELi sisemised reformid, tugevdatud demokraatlikud garantiid, järk-järguline integratsioon ja üleminekumeetmed. Ettepanek esitletakse ametlikult 6. oktoobril pärast von der Leyeni naasmist Lääne-Balkani ringreisilt, ELi liidrid arutavad uut strateegiat 15.–16. oktoobri Brüsseli tippkohtumisel. Montenegro võib potentsiaalselt saada ELi 28. liikmeks 2028. aastal Iiri eesistumise ajal.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meelsed väljaanded käsitlevad reformi kui Ukraina liikmelisuse tee olulist edasiminekut. Kõik allikad on Ukraina väljaanded (Європейська правда, Українська правда, Укрінформ, Суспільне Новини, НВ, ZN.UA, Бабель, Радіо Свобода), kes lähtuvad Politico kajastusest ja Euroopa Pravda raportist. Pealkirjad rõhutavad ELi „turu avamist" kandidaatidele ning tingimuslikkust, mis on seotud vastuseisuga „vaenulikele riikidele" – allikad esitavad neid tingimusi suunatuna peamiselt Venemaa ja Hiina vastu. Ukraina-põhised integratsioonialad (kaitsetööstus, küberjulgeolek ENISA vahendusel, sõjaline mobiilsus, energiasüsteemide sünkroniseerimine, Horisont Euroopa, TEN-T/TEN-E võrgustikud, heitkogustega kauplemine, ACAA-lepingud) on esile tõstetud. Reformi kujutatakse ka vahendina, mis aitab ületada liikmesriikide vetoõigusest tulenevaid blokeeringuid ELi sees.
Taust
Ukraina ja Moldova said ELi kandidaadistaatuse juunis 2022; Euroopa Ülemkogu otsustas detsembris 2023 avada mõlema riigiga liikmeläbirääkimised. Euroopa Komisjon avas esimesed läbirääkimisklastrid 2024. aastal ning läbirääkimised jätkuvad. Montenegro on välja toodud kui järgmine tõenäoline ELiga liituv riik, potentsiaalselt saades 28. liikmeks 2028. aastal Iiri eesistumise ajal. Ukraina ja Moldova juba osalevad ELi „koduse rändlusena" režiimis ning komisjon nimetab nende energiasüsteemide sünkroniseerimist Euroopa võrguga eduka järk-järgulise integratsiooni näiteks.