Poola peaminister Tusk hoiatas Seimis Vene hübriidilöökide eest NATO riikide vastu

Miks see on oluline

Hoiatus tuli Ukraina piiril asuva NATO riigi peaministrilt ning tugines luureandmetel, mida ta kirjeldas kui „väga ühtlasi ja veenvaid". Tusk seostas ohu NATO artikli 5 usaldusväärsuse sihiliku testimisega: Venemaa eesmärk olevat esitada hübriidrünnakud õnnetustena, et nõrgendada liitlaste valmidust kohaldada kollektiivse kaitse sätteid. Hoiatus langeb samale päevale, mil Vene droon kukkus või tulistati alla umbes 4 km kaugusel Poola piirist Volõnia oblastis, mis muudab abstraktse hoiatuse nähtavaks reaalseks intsidendiks.

Mis juhtus

Poola peaminister Donald Tusk esines 17. septembril Seimis kõnega, mis oli pühendatud 1939. aasta Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse 87. aastapäevale. Ta teatas, et luureandmete kohaselt plaanib Venemaa hübriidlööke droonide ja rakettidega riikide vastu, kes toetavad Ukrainat, sealhulgas Poola. Tema sõnul on risk, et droonid või muud mürsud satuvad ühe või mitme NATO idatiiva riigi territooriumile ja põhjustavad kahju, ning et Venemaa esitab sellised juhtumid ametlikult õnnetustena. Tusk selgitas, et selliste löökide eesmärk on halvata või nõrgendada NATO otsustavust kohaldada Põhja-Atlandi lepingu sätteid, õõnestada NATO terviklikkust ja veenda liikmesriike, et artikkel 5 on pigem teoreetiline kui praktiline — eeldusel, et keegi ei taha surra Läti või Leedu eest.

Samal pärastlõunal kukkus Vene löökdroon umbes 4 km kaugusel Poola-Ukraina piirist Volõnia oblastis. Poola sõjavägi oli valmis drooni alla tulistama, kui see oleks piiri ületanud, ning Poola õhujõud tõsteti õhku; riigi idaosa linnades kõlasid sireenid. Poola Operatiivkorrigererimise väejuhatuse esindaja kolonelleitnant Jacek Goryszewski kinnitas, et droon kukkus või tulistati alla 4 km kaugusel piirist.

Tusk nimetas saabuvat hilissügist ja talve Venemaa sõja kõige kriitilisemaks perioodiks ning märkis, et Venemaa ei ole valmis tõsisteks läbirääkimisteks relvarahu ega rahu üle ilma Ukraina alistumiseta. Ta hoiatas, et Venemaa uue strateegia keskmes on Ukraina majanduse ja logistika ulatuslik hävitamine: oodata on pidevaid kõrge sageduse ja intensiivsusega lööke kuue suure Ukraina linna vastu, samuti raudteetaristu ja piiripunktide vastu nii Ukraina kui võimalik, et ka Poola või Moldova poolel. Kui Ukraina energeetikataristu hävitatakse, ei suuda Poola enam pakkuda generaatoreid ja kütust, sest piiripunktid ja logistiline võimekus on kadunud. Tusk märkis ka uut lahinguvälja elementi — reaktiiv-/jetidroone, mis liiguvad võrreldamatult suurema kiirusega ja tegutsevad suurtel kõrgustel — ning et vähesed on suutelised neid tõhusalt tõrjuma, mille ta nimetas ülesandeks ka Poolale. Ta teatas külastavani Ukrainat 18. septembril.

Kus kajastused lahknevad

Tusk ei nimetanud oma kõnes ära, milliste luureteenistuste andmetele ta toetus. Mõned allikad (sealhulgas Politico) omistasid hinnangu NATO, Ukraina ja Poola ühisele luurepildile, kuid Tusk ise allikaid ei täpsustanud.

Taust

Tuski kõne peeti 1939. aasta Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse 87. aastapäeval. Päev varem, 16. septembril Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni aastases olukorra-kõnes Euroopa Liidus märkis, et EL seisab silmitsi üha kasvava arvu hübriidohtudega ning et Euroopa valmidus neile vastata peab proportsionaalselt kasvama. Samal päeval ähvardas Venemaa välisminister Sergei Lavrov Euroopat „väga lühise" sõjaga juhul, kui „Euroopa ründab Venemaad", ning lisas samas, et Venemaa ei kavatse Euroopa riike rünnata. Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 sätestab, et relvastatud rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kogu liidu vastu. Politico teatel tugines Tuski hinnang NATO, Ukraina ja Poola luureandmetele tõenäolisima stsenaariumi kohta eelseisvateks kuudeks. Tusk teatas, et külastab Ukrainat 18. septembril.