NATO Euroopa ülemjuhataja: liit tugevdab luurejagamist seoses Venemaaga seotud intsidentidega
NATO Euroopa kõrgeim sõjaväelane, kindral Alexus Grinkevich ütles Reutersile antud intervjuus, et liit on suurendanud luurejagamist vastuseks sabotaažilainele ja muudele Venemaaga seostatavatele intsidentidele. Ta kutsus säilitama rahu ja kindlustunnet, hindas piiratud Venemaa rünnaku ohtu NATO territooriumil ebatõenäoliseks, kuid mitte välistatavaks, ning lükkas ümber idee, et Venemaa saaks ära kasutada USA täppislaskemoona varude kahanemist.
Põhipunktid
- NATO Euroopa ülemjuhataja Alexus Grinkevich ütles, et liit suurendab luurejagamist seoses Venemaaga seostatavate intsidentidega.
- Grinkevich hindas piiratud Vene rünnaku ohtu NATO territooriumil ebatõenäoliseks, kuid mitte välistatavaks.
- Grinkevich lükkas ümber, et Putin saaks rünnata NATOd, kasutades USA täppislaskemoona varude kahanemist Iraani sõja tõttu.
- Tema sõnul on NATO võimeline kaitsma iga tolli liidu territooriumist ja tal on volitused võtta tarvitusele abinõusid agressiooni tõrjumiseks.
- Murettekitavate intsidentidena nimetas ta droonirünnaku katset Saksamaal Leipzig/Halle lennujaamas ja Vene laeva signaalraketi laskmist Taani sõjaväehelikopteri suunas.
- Taani luure hoiatas, et Venemaa tõenäoliselt intensiivistab hübriidsõda Lääne vastu ning oht piiratud rünnakuks NATO piirinaabrite vastu on "madal, kuid kasvav".
- Poola peaministri Donald Tuski sõnul viitavad luureandmed Vene hübriidrünnakute kavaldele Ukraina toetajate vastu.
Miks see on oluline
NATO kõrgeim sõjaväeline juht seostas avalikult Saksamaa lennujaama droonirünnaku katse ja Taani helikopteri suunas signaalraketi laskmise laiema Vene hübriidkampaaniaga. See tõstab poliitilisi panuseid Euroopa julgeolekus ja viitab liidu valmisolekule reageerida. Grinkevichi otsene hoiatus Putinile näitab NATO avalikult jõulisemat hoiakut ning puudutab koormuse jagamise küsimust, sealhulgas USA umbes 80 000 sõjaväelase Euroopas ja eurooplastele üle võetavat suuremat rolli.
Mis juhtus
NATO Euroopa ülemjuhataja, USA õhuväe kindral Alexus Grinkevich ütles Reutersile antud intervjuus, et liit on suurendanud luurejagamist vastuseks sabot aažilainele ja muudele Venemaaga seostatavatele intsidentidele. Ta kutsus liitlasi säilitama rahu ja kindlustunnet, kirjeldades NATOd "ajaloo võimsaima liiduna". Grinkevich hindas piiratud Vene rünnaku ohtu NATO territooriumil ebatõenäoliseks, kuid mitte välistatavaks, ja lükkas ümber idee, et Putin saaks ära kasutada USA täppislaskemoona varude vähenemist pärast Iraani sõda. Tema sõnul on NATO võimeline kaitsma iga tolli liidu territooriumist ning tal on volitused võtta tarvitusele abinõusid agressiooni tõrjumiseks. Ta tõi murettekitavate intsidentidena välja droonirünnaku katse Saksamaa Leipzig/Halle lennujaamas ja Vene laeva signaalraketi laskmise Taani sõjaväehelikopteri suunas. Taani luure hoiatas, et Venemaa tõenäoliselt intensiivistab hübriidsõda Lääne vastu, ning hindas piiratud rünnaku ohtu NATO piirinaabrite vastu madalaks, kuid kasvavaks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kuus allikat on Ukraina-meelsed väljaanded, mis juhivad tähelepanu NATO luurejagamise tugevdamisele vastuseks Venemaaga seotud sabot aažile, rõhutades Venemaa ohtu Euroopale. Ukraina kajastus seob Grinkevichi hoiatused laiema kontekstiga Vene rünnakutest Ukraina vastu ning toob esile NATO peasekretäri Mark Rutte'i meeldetuletuse, et Euroopa juhte ei tohi lasta end hajutada Ukraina toetamisest. Ukraina vaatepunkt esitab Euroopa julgeoleku ja Ukraina toetamise lahutamatutena.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad selles, kas ja kuidas USA Iraani-sõjas kulutatud täppislaskemoona varud mõjutavad ohtu NATOle: Grinkevich lükkas sellise riski ümber, kuid intervjuu taustal välja toodud kajastus käsitles USA laskemoona kasutust riskitegurina. Teine lahknevus puudutab väidetavat CIA hoiatust Vene droonirünnakute kohta Hispaaniale, Prantsusmaale või Itaiale: Itaalia kaitseminister Guido Crosetto ja Prantsuse president Emmanuel Macron eitasid seda väidet, samas kui muu kajastus jätkas hoiatuse tsiteerimist. Kolmas erimeelsus puudutab ohu ajastust: Taani luure hindas ohtu madalaks, kuid kasvavaks, Poola luure rääkis hübriidrünnaku kavadest, Tšehhi luure prognoosis piiratud operatsiooni või valelipu provokatsiooni "kuude, mitte aastate" jooksul, Leedu kaitseministeerium seevastu teatas, et Balti riikide vastase täiemahulise rünnaku ettevalmistuse kohta puuduvad objektiivsed tunnused.
Taust
NATO peasekretär Mark Rutte on kutsunud Euroopa juhte mitte laskma Vene rünnakutel, sealhulgas löökidel Ukraina energiainfrastruktuurile, hajutada Ukraina toetamist. Mitmete Euroopa luureteenistuste, Wall Street Journali ja CNN-i raportid on käsitlenud võimalikke Vene hübriidoperatsioone, katseid testida NATO artikli 5 valmisolekut ja isegi piiratud sissetungi võimalust Balti riiki. Mitmed valitsused — sealhulgas Itaalia, Prantsusmaa, Leedu ja teised — on avalikult tagasi lükanud teatud teatatud ohud või hinnangud, mis illustreerib liitlaste lahknevust ohu ulatuse ja lähipärasuse osas. Venemaa on traditsiooniliselt eitanud osalust sabot aažis või konflikti ettevalmistamises Lääne riikide vastu.