NATO tippgeneral: liit on valmis reageerima võimalikule Venemaa eskalaatorile idatiival
NATO Sõjalise komitee esimees admiral Giuseppe Cavo Dragone teatas 19. septembril Kopenhaagenis NATO 32 kõrgeima sõjaväelase kohtumisel, et liit on valmis vastama Venemaa võimalikule eskalaatorile idatiival. Ta nimetas umbes 4000 lehekülge sõjalisi plaane ning kinnitas, et liit jätkab jõudude ja varustuse tugevdamist.
Põhipunktid
- Dragone teatas NATO valmisolekust 19. septembril Kopenhaagenis 32 kõrgeima sõjaväelase kohtumisel
- NATO-l on umbes 4000 lehekülge plaane idatiiva kaitseks, hõlmates stsenaariume alates minimaalsest kriisist kuni sekkumiseni liidu territooriumil
- Liit jätkab jõudude suurendamist nii arvuliselt kui tehnilise varustatuse tasemelt
- Poola peaminister Donald Tusk hoiatas, et Moskva võib lähiajal korraldada drooni- või raketirünnaku mõnele NATO riigile eskaleeritud provokatsioonina
- Läti president Edgars Rinkēvičs ütles, et enamik NATO riike ei suudaks praegu Venemaa rünnakule vastu panna ja et Euroopa ei jõua kaugele Ukraina droonisõjast
- 15. septembril ütles Putini nõunik Nikolai Patrušev, et sõja korral Moskvaga Varssavi kaoks "kahe-kolme päevaga"
- Prantsusmaa ja Madalmaad on samuti väljendanud muret Venemaa võimaliku provokatsiooni pärast NATO riikide vastu
Miks see on oluline
Dragone'i avaldus tuleb NATO kõrgeimalt sõjaväelaselt ajal, mil Euroopa pealinnad on hoiatanud võimaliku Vene provokatsiooni eest NATO riigi vastu. See kinnitab NATO sõjalist valmisolekut, sealhulgas umbes 4000 lehekülje ulatuses idatiiva kaitseplaane ning jätkuvat jõudude ja varustuse tugevdamist. Samas asetub see laiemasse konteksti, kus Poola, Prantsusmaa, Madalmaad, Leedu ja Läti on hoiatanud Vene hübriid- või otseste ohtude eest ning Euroopas on sagenenud õhuruumirikkumised ja sabotaažikatsed.
Mis juhtus
NATO Sõjalise komitee esimees admiral Giuseppe Cavo Dragone teatas 19. septembril Kopenhaagenis toimunud liidu 32 kõrgeima sõjaväelase kohtumisel, et NATO on valmis vastama Venemaa võimalikule eskalaatorile idatiival. Tema sõnul on liit valmis nii struktuuri, sõdurite kui relvastuse poolest ning NATO jätkab jõudude suurendamist nii arvuliselt kui tehnilise varustatuse tasemelt. Dragone märkis, et NATO-l on umbes 4000 lehekülge sõjalisi plaane idatiiva kaitseks, hõlmates stsenaariume alates minimaalsest kriisist kuni sekkumiseni liidu territooriumil. Ta kinnitas, et 2023. aastal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse kokku lepitud kolm regionaalset kaitsetegevuskavaidet on aluseks. Dragone rõhutas, et kuigi Venemaa käitumine on suunatud liitlaste ühtsuse õõnestamisele, ei nõrgenda need katsed NATO-t, vaid muudavad selle ühtselligast ja kindlameelsemaks. Ta lisas, et kohtumisel ei arutatud eraldi liitlaste hiljutisi hoiatusi võimalike Vene provokatsioonide kohta.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad seavad esiplaanile Dragone'i avalduse, kuid toovad samaaegselt välja hoiatused Poolalt, Prantsusmaalt, Madalmaadelt, Leedult ja Lätilt, et Vene oht NATO idatiivale on vahetu. Ukraina meedia viitab konkreetsetele hiljutistele intsidentidele - droonide allatulistamine Rumeenia ranniku lähedal, relvastatud droonokada Leipzigi lennujaamas, Valgevenest Leetu sisenenud droonokada, väidetavalt Venemaa korraldatud tulekahju Eesti droonotehases - kui tõenditena Vene kampaania intensiivistumisest. Ukraina allikad vastandavad Rinkēvičsi hinnangut, et enamik NATO riike ei suudaks praegu Venemaa raketirünnakule vastu panna, Dragone'i valmisoleku sõnumiga. Samuti mainitakse Ukraina strateegilise kommunikatsiooni keskuse märkust, et Moskva kunagi arvas kiiresti Kiievi vallutavat, asetades seeläbi Patruševi "kahe-kolme päeva" väite konteksti.
Kus kajastused lahknevad
Allikate vahel on kaks lahknevust. Esiteđe, Poola peaministri Donald Tuski hoiatuse kuupäev Venemaa võimaliku drooni- või raketiprovokatsiooni kohta on esitatud erinevalt: mõned allikad märgivad "neljapäeval" (kuupäevata), üks allikas märgib 17. septembrit, teine 18. septembrit. Teiseks, avalduse, et enamik NATO riike ei suudaks praegu Venemaa raketirünnakule vastu panna ja et Euroopa ei jõua kaugele droonisõjast, omistavad mõned allikad Läti presidendile Edgars Rinkēvičsile, samas kui üks allikas omistab sama märkuse Ukraina presidendile Volodymyr Zelenskijile.
Taust
2023. aastal leppisid NATO liitlased pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse kokku kolm operatiivset regionaalset kaitsetegevuskavaidet. Augustis sisaldasid USA luurearuanded hoiatudeli, et Moskva kavatseb lähiaastatel piiratud rünnaku mõnele NATO riigile. Viimastel nädalatel on Euroopas sagenenud õhuruumirikkumised ja sabotaažikatsed Venemaaga seotud pingete kasvu taustal. 15. septembril ütles Vene presidendi nõunik Nikolai Patrušev, et sõjalise tegevuse korral Moskva vastu Varssavi kaoks "kahe-kolme päevaga". Ukraina YES-konverentsil ütles Poola välisminister Radosław Sikorski, et Poola ja liitlased suudaksid Venemaa rünnaku korral kiiresti võita, viidates NATO eelisele lennunduses ja kaasaegsetes kaugrelvades.