Lõuna-Korea president süüdistab Ukrainat salastatuskokkuleppe rikkumises Põhja-Korea sõjavangide üleandmisel
Lõuna-Korea president Lee Jae-myung teatas neljapäeval sotsiaalvõrgustikus X, et Ukraina rikkus kahe Põhja-Korea sõjavangi Seoulile üleandmisel salastatuskokkulepet, kui president Volodymyr Zelenskyj teatas sellest 23. septembril ÜRO Peaassambleel peetud kõnes. Ukraina presidendi kantselei eitab, et selline kokkulepe oleks eksisteerinud. Tegemist on esimese kinnitatud juhtumiga, kus Põhja-Korea sõjaväelased on sõjas elusalt vangistatud ja Lõuna-Koreale üle antud.
Põhipunktid
- Lõuna-Korea president Lee Jae-myung teatas neljapäeval X-is, et Ukraina rikkus salastatuskokkulepet, kui Zelenskyj teatas 23. septembril ÜRO-s kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisest Lõuna-Koreale.
- Lee avaldus oli esimene ametlik kinnitus üleandmise kohta Seoulilt.
- Ukraina presidendi kantselei eitab, et salastatuskokkulepe oleks eksisteerinud; nõunik Dmytro Lytvyn nimetas Ukrainat "avatud riigiks".
- Kaks Põhja-Korea sõjaväelast — 21-aastane Pek ja 26-aastane Ri — vangistasid Ukraina eriüksused ja õhudessantväelased Venemaa Kurski oblastis 2025. aasta jaanuaris.
- Mõlemad sõjavangid esitasid 2025. aasta detsembris kirjaliku soovi siirduda Lõuna-Koreasse, kus Põhja-Korea kodanikke kohustab vastu võtma Lõuna-Korea põhiseadus.
- Lee nimetas avaldust "julmaks ja vastutustundetuks" ning juhtis tähelepanu ohtudele sõjavangide ja nende Põhja-Koreasse jäänud perede julgeolekule.
Miks see on oluline
Tüli on esimene avalik hõõrdumine Kiievi ja Seoul vahel Põhja-Korea sõjavangide küsimuses ning on tekitanud Lõuna-Korea opositsiooni kriitikat presidendi suunal. Lee nimetas avaldust "julmaks ja vastutustundetuks", viidates ohtudele sõjavangidele, nende Põhja-Koreasse jäänud perekondadele, diplomaatiale ja Korea poolsaare julgeolekuolukorrale. Tegemist on esimese kinnitatud juhtumiga, kus Põhja-Korea sõjaväelased on sõjas elusalt vangistatud ja Lõuna-Koreale üle antud, mis toob esile tundlikke diplomaatilisi ja humanitaarküsimusi.
Mis juhtus
Lõuna-Korea president Lee Jae-myung teatas 24. septembril sotsiaalvõrgustikus X, et Ukraina rikkus salastatuskokkulepet, kui president Volodymyr Zelenskyj kuulutas 23. septembril ÜRO Peaassambleel New Yorgis, et Ukraina on andnud kaks kinnipeetud Põhja-Korea sõjaväelast — 21-aastase Peqi ja 26-aastase Ri — üle Lõuna-Koreale. Lee märkis, et Seoul ja Kiiev olid kokku leppinud tehingu salastamises, ning iseloomustas avalikustamist "julma ja vastutustundetuna". Lee avaldus oli esimene ametlik kinnitus üleandmise kohta Seoulilt. Ukraina presidendi kantselei eitas, et salastatuskokkulepe oleks eksisteerinud, ning nõunik Dmytro Lytvyn nimetas Ukrainat "avatud riigiks" ja selgitas, et kogu loost edastati vaid fakt sõjavangide üleandmise kohta. Ukraina suursaadiku Valerii Zalužnõi meedianõunik Oksana Torop seevastu kinnitas, et salastatuskokkulepe siiski eksisteeris. Mõlemad sõjavangid olid 2025. aasta jaanuaris Kurski oblastis vangistatud ning olid 2025. aasta detsembris esitanud kirjaliku soovi siirduda Lõuna-Koreasse. Vahetult pärast Zelenskyj kõnet selgitas Ukraina presidendi kantselei, et üleandmine toimus otsese dialoogi kaudu Seouliga.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad toovad esile presidendi kantselei eituse, et salastatuskokkulepe oleks eksisteerinud, ning nõunik Dmytro Lytvyni sõnul on Ukraina "avatud riik" ja kogu loost edastati vaid üks fakt — et sõjavangide saadeti Lõuna-Koreasse. Ukraina meedias rõhutatakse ka sõjavangide endi kirjalikku soovi Lõuna-Koreasse siirduda ning peetakse avaldust selle sooviga kooskõlas olevaks. Zelenskyj kriitika Põhja-Korea rolli üle sõjas, sealhulgas süüdistus Kim Jong-unile oma sõjaväelaste "valuutana kasutamises", on Ukraina kajastustes samuti esil.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline meedia käsitleb lugu peamiselt kui diplomaatilist lõhet Seoul ja Kiievi vahel ning poliitilist probleemi Lee administratsioonile. Rahvusvahelised allikad rõhutavad Lee hinnangut avaldusele kui "julmale ja vastutustundetule" ning lepingu rikkumisele, ning märgivad Lõuna-Korea opositsiooni (sh People Power Party esindaja An Cheol-su) kriitikat Lee aadressil, et kohalik president jättis võimaluse välismaale presidendile. Samuti antakse rohkem kaalu Ukraina-sisesele lahkarvamusele salastatuskokkuleppe olemasolu küsimuses, tuues esile Oksana Toropi väite vastandatuna Lytvyni eitusele.
Kus kajastused lahknevad
Esimene lahkarvamus puudutab küsimust, kas Kiievi ja Seoul vahel eksisteeris salastatuskokkulepe: Lõuna-Korea president Lee Jae-myung ja Ukraina suursaadiku Valerii Zalužnõi meedianõunik Oksana Torop väidavad, et kokkulepe oli olemas, samas kui Zelenskyj nõunik Dmytro Lytvyn ja Ukraina presidendi kantselei eitavad seda. Teine lahkarvamus seisneb selles, kas Seoulit teavitati piisavalt ette Zelenskyj kavatsusest teavet avalikustada: anonüümne Lõuna-Korea presidendiameti esindaja ütles Yonhapile, et Seoul teadis Zelenskyj kavatsusest, kuid talle ei täpsustatud avaldamise vormi, samal ajal kui president Lee iseloomustab avalikustamist kokkuleppevoolse rikkumisena.
Taust
Kaks Põhja-Korea sõjaväelast — 21-aastane Pek ja 26-aastane Ri — vangistasid Ukraina eriüksused ja õhudessantväelased Venemaa Kurski oblastis 2025. aasta jaanuaris; see oli esimene kinnitatud juhtum, kus Põhja-Korea sõjaväelased sõjas elusalt vangi võeti. Mõlemad vangid esitasid 2025. aasta detsembris kirjaliku soovi siirduda Lõuna-Koreasse, kuhu Põhja-Korea kodanikke kohustab vastu võtma Lõuna-Korea põhiseadus. 2025. aasta mai lõpus palus Lõuna-Korea jätta need sõjavangid välja "1000-1000" vahetuse nimekirjadest ning 2026. aasta juunis teatas Lõuna-Korea välisministeerium valmidusest võtta vastu kõik Ukraina poolt kinnipeetud Põhja-Korea sõjaväelased, kes seda soovivad, ja vastustas nende sunniviisilist tagastamist Venemaale või Põhja-Koreasse. Ukraina ja Lõuna-Korea hinnangute kohaselt on Põhja-Korea paigutanud alates 2024. aastast Venemaa toetuseks umbes 15 000 sõjaväelast, peamiselt Kurski piiri alale; 8. augustil ütles Zelenskyj, et Venemaa kavatseb paigutada 30 000–50 000 Põhja-Korea sõjaväelast, ning augusti lõpus teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi asedirektor Vadõm Skibitski 8 500-liikmelisest lisakontingendist.