Lõuna-Korea: Ukraina vabandas Põhja-Korea sõjavangide üleandmise avalikustamise eest, kuid vabandus on ebapiisav

Miks see on oluline

Kahe riigi vahelise tüli süvenemine võib viia Ukraina-Lõuna-Korea diplomaatiliste suhete jahenemiseni, sealhulgas suursaadiku tagasikutsumiseni, ajal mil Kiiev sõltub rahvusvahelistest partneritest. Asi on eriti tundlik, sest Lõuna-Korea on seni piirdunud Ukrainale humanitaar- ja mittesurmaabi andmisega, kartes kaasatusest sõjasse suuremaid tagajärgi Korea poolsaare julgeolekule.

Mis juhtus

Lõuna-Korea välisminister Cho Hyun teatas 6. oktoobri parlamendiauditil, et Ukraina välisminister Andrii Sybiha edastas talle sõnumi, mida Seoul tõlgendab vabandusena seoses kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmise info avalikustamisega. Cho Hyun nimetas vabandust ebapiisavaks ja teatas, et Lõuna-Korea kavatseb võtta „otsustavaid meetmeid"; ühe võimaliku sammuna kaalutakse suursaadik Park Hee-chan'i tagasikutsumist Ukrainast.

Tüli sai alguse 23. septembril, kui president Volodymyr Zelenskõi ÜRO Peaassamblee kõneles avalikustas, et Ukraina on andnud kaks Põhja-Korea sõjavangi Lõuna-Koreale. Seoul väidab, et algusest peale eksisteeris konfidentsiaalsuskokkulepe, mille kohaselt üleandmist ei avalikustatud, et kaitsta sõdureid ja nende Põhja-Koreasse jäänud peresid, ning et just Ukraina palus alguses saladust. Kiiev eitab sellise kokkuleppe olemasolu: 25. septembril kirjutas presidendi kommunikatsiooninõunik Dmytro Lytvyn Facebookis, et kokkulepet polnud ja et oleks vale varjata, kuhu sõjavangid satuvad.

27. septembril nõudis Lõuna-Korea ametlikku selgitust ja vabandust ning kutsis seejärel Ukraina ajutise asjaajaja välisministeeriumi jutule. 2. oktoobril ähvardas Lõuna-Korea president Lee Jae-myung Ukrainat „meetmetega", kui Kiiev konfidentsiaalsuskokkulepet ei tunnista ega vabanda. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi selgitas, et Sybiha vabandust ei esitanud, vaid väljendas vaid kahetsust, et olukord on viinud avalike kriitiliste avalduste vahetamiseni; ta lisas, et pooled jätkavad vaidluse lahendamiseks diplomaatilist tööd suletud kanalite kaudu.

Tapmiskuupäevade ja diplomaatiliste sammude ajastuse üle on erinevaid tõlgendusi: enamik allikaid dateerib Põhja-Korea sõjavangide tabamise jaanuarisse 2025, üks Ukraina allikas paigutab Seoul-Kyiv'i üleandmise kokkuleppe juulisse 2026. Lõuna-Korea suursaadiku Park Hee-chan'i staatuse kohta Park Hi-chan'ina on erinevatel kuupäevadel raporteeritud nii võimalikust tagasikutsumisest, korraldusest naasta kui ka juba toimunud tagasikutsumisest.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina meedia rõhutab välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi selgitust, et Sybiha ei vabandanud, vaid väljendas üksnes kahetsust, et olukord on viinud avalike kriitiliste avalduste vahetamiseni. Ukraina raamistab juhtumi „diplomaatilise arusaamatuse" ja „hea tahte žestina" Lõuna-Koreale, mis põhines sõjavangide kirjalikul nõusolekul ja kahe riigipea vahelisel kokkuleppel. Samuti toonitatakse, et Ukraina tõstis suletud diplomaatilises suhtluses esile Lõuna-Korea kütuseekspordi Venemaale, mille kolm tankerit on UK ja EL sanktsioonide all.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Azerbaidžani agentuur APA keskendub Lõuna-Korea ähvardusele võtta meetmeid kuni suursaadiku tagasikutsumiseni ning Seoulile veendumusele, et Ukraina vabandus jäi ootustele alla. Samas rõhutatakse, et Seoul soovib lahendada tüli diplomaatiliste kanalite kaudu ja säilitada Ukraina-Lõuna-Korea partnerlussuhted, arvestades et Lõuna-Korea on seni piirdunud humanitaar- ja mittesurmaabiga, kartes kaasatuse süvenemist Korea poolsaare julgeolekut puudutavate tagajärgedega.

Kus kajastused lahknevad

Seouli ja Kiievi vahelised erimeelsused on kaalukad. Esiteks, Seoul väidab, et algusest peale eksisteeris konfidentsiaalsuskokkulepe kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmise kohta ja et just Ukraina palus algul saladust; Kiiev eitab sellise kokkuleppe olemasolu ning presidendi kantselei selgitas Yonhapile, et Kiiev avalikustas ainult üleandmise fakti, mitte protsessi üksikasju. Teiseks, Lõuna-Korea välisminister tõlgendas Sybiha sõnumit vabandusena; Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja sõnul väljendas Sybiha üksnes kahetsust olukorra eskaleerumise pärast ning ei esitanud vabandust. Kolmandaks, allikad erinevad ka sõjavangide tabamise ja üleandmise ajastuse osas: enamik dateerib tabamise jaanuarisse 2025, üks Ukraina allikas paigutab Seoul-Kyiv'i üleandmise kokkuleppe juulisse 2026. Neljandaks, Lõuna-Korea suursaadiku Park Hee-chan'i (Park Hi-chan) staatuse kohta on raporteeritud erinevaid etappe: kaalumine, naasmiskorraldus ja juba toimunud tagasikutsumine.

Taust

Kaks Põhja-Korea sõdurit, kes võitlesid Venemaa poolel, tabasid Ukraina relvajõud jaanuaris 2025 Venemaa Kurski oblastis; Lõuna-Korea ametnike sõnul jõudsid nad Lõuna-Koreasse septembri keskel. Lõuna-Korea põhiseadus käsitleb kogu poolsaare elanikke oma kodanikena, millele Seoul tugines üleandmise taotlemisel. Ukraina esitas üleandmist kui hea tahte žesti, mis põhines sõjavangide kirjalikul nõusolekul ja kahe riigipea vahelisel kokkuleppel.