Украина ja Lõuna-Korea vaidlevad Põhja-Korea sõjavangide üleandmises
President Volodymyr Zelensky teatas 23. septembril ÜRO Peaassambleel, et Ukraina andis kaks Põhja-Korea sõjavangi Lõuna-Koreale. Lõuna-Korea president Lee Jae-myung süüdistas 24. septembril Ukrainat konfidentsiaalsusleppe rikkumises ning teatas "täiendavatest meetmetest", kui Ukraina ei vabanda. Ukraina eitab lepingu olemasolu ja nimetab juhtumit "diplomaatiliseks arusaamatuks".
Põhipunktid
- 23. septembril teatas president Volodymyr Zelensky ÜRO Peassambleel kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisest Lõuna-Koreale
- 24. septembril süüdistas Lõuna-Korea president Lee Jae-myung Ukrainat konfidentsiaalsusleppe rikkumises
- Ukraina Presidendi Kantselei eitab, et selline konfidentsiaalsuslepe oleks kunagi olemas olnud
- Lõuna-Korea Luureteenistus teatas parlamendikomiteele, et Ukraina oli see pool, kes alguses konfidentsiaalsust taotles
- 28. septembril kutsuti Lõuna-Korea Välisministeeriumi poolt välja Ukraina chargé d'affaires Andrii Yeshkin
- 1. oktoobril nimetas Ukraina välisminister Andrii Sybiha juhtumit "diplomaatiliseks arusaamatuks" ja teatas igapäevasest kontaktist Lõuna-Korea välisministri Cho Hyungiga
- Lee Jae-myung ähvardas "täiendavate meetmetega", kuid ei täpsustanud, millised need on
Miks see on oluline
Tegemist on haruldase avaliku lahkheliga Ukraina ja demokraatliku Aasia partnerriigi vahel ning see puudutab Venemaa sõjaga seotud Põhja-Korea sõjavangide küsimust, millega kaasnevad tagajärjed vangide saatusele, Põhja-Korea tuumadipomaatiale ja Lõuna-Korea senisele poliitikale mitte tarnida Ukrainale relvi.
Mis juhtus
23. septembril teatas Ukraina president Volodymyr Zelensky ÜRO Peaassambleel kõneldes, et Ukraina on hiljuti andnud kaks Põhja-Korea sõjavangi Lõuna-Koreale. Mõlemad sõdurid olid vangistatud Ukraina relvajõudude poolt võitluses Venemaa Kurski piirialal; ühe allika väitel toimus see jaanuaris 2025. Vangid jõudsid Lõuna-Koreasse septembri keskel ning neil ei olnud suuremaid terviseprobleeme; NIS-i andmetel väljendasid nad viibimise ajal Ukrainas soovi Lõuna-Koreasse elama asuda. Järgmisel päeval, 24. septembril, süüdistas Lõuna-Korea president Lee Jae-myung Ukrainat konfidentsiaalsusleppe rikkumises seoses sõjavangide üleandmisega. Lõuna-Korea Luureteenistus teatas parlamendikomiteele, et Ukraina oli konfidentsiaalsuse algatanud pool, viidates kartustele võimalike mõjude üle tulevastele sõjavangide vahetuskõnelustele; samuti viidati Korea JoongAng Daily'le, mille allikas Lõuna-Korea presidendikantseleiist kinnitas, et Ukraina teatas eelnevalt diplomaatiliste kanalite kaudu, et Zelensky kavatseb vange oma ÜRO kõnes mainida, ning palus mõistvat suhtumist. 25. septembril kirjutas Ukraina presidendi kommunikatsiooninõunik Dmytro Lytvyn Facebookis, et mingit konfidentsiaalsuslepet ei olnud. 28. septembril kutsus Lõuna-Korea Välisministeerium välja Ukraina chargé d'affaires Andrii Yeshkini; esimene asevälisminister Park Yoon-joo edastas Seoulii seisukoha ja nõukrakud Kiievilt ametlikku selgitust ning vabandust. 2. oktoobril teatas Lee Jae-myung platvormil X, et kui Ukraina jätkab faktide eitmist ja keeldub avalikust vabandusest, võetakse "täiendavaid meetmeid", täpsustamata siiski, milliseid meetmeid ta silmas pidas. 1. oktoobril ütles Ukraina välisminister Andrii Sybiha, et Ukraina ootab vaidluse lahendamist lähiajal ja nimetas olukorraamaas "diplomaatiliseks arusaamatuks"; ta lisas, et on viimastel päevadel pidanud Lõuna-Korea välisministri Cho Hyungiga igapäevast otsekontakti.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia esitab juhtumit eeskätt kui "diplomaatilist arusaamatalitust", mida püütakse lahendada: välisminister Sybiha rõhutas igapäevast kontakti Seouli välisministri Cho Hyungiga ja nimetas Lõuna-Koread tähtsa partnerina. Ukraina Presidendi Kantselei eitab, et keeks olla olnud konfidentsiaalsuslepet, ning Ukraina presidendi kommunikatsiooninõunik Dmytro Lytvyn märkis Facebookis, et oleks olnud vale varjata, kuhu vangid läksid. Ukraina väljaanded tsiteerivad ka koreanisti Mykola Polishchuki, kes soovitas, et Lee Jae-myung kavatses tõenäoliselt anda kaks Põhja-Korea sõjavangi Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile, kes kasutaks neid Põhja-Korea propagandakampaanias. Ukraina suursaadik Valeriy Chaly on tsiteeritud väitega, et juhtum paljastab sügavama probleemi – Ukraina enda välispoliitilise kommunikatsioonisüsteemi nõrgenemise.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Lõuna-Korea päritolu allikad – mida vahendavad ka USA ja Saksamaa väljaanded – raamistavad Zelensky avaldust konfidentsiaalsusleppe rikkumisena ning toovad esile Seoulii nõudmised ametliku selgituse ja vabanduse järele. Need allikad tsiteerivad Lõuna-Korea Luureteenistuse hinnangut, et Zelensky avalikustas üleandmise tõenäoliselt eesmärke valmistada ette Lõuna-Korea avalikku arvamust relvade ja muu abi tarnimiseks Ukrainale. Lõuna-Korea ametnikud on rõhutanud, et avalikustamine võib ohustada vangide ja nende Põhja-Koreasse jäänud perekondade turvalisust ning raskendada Põhja-Korea ja USA vahelisi kõnelusi. Kajastus toob esile ka president Lee Jae-myungi ähvarduse "täiendavate meetmetega", mille sisu ta ei täpsustanud, ning Korea riikliku ühendamise instituudi vanemteadur Cho Han-bumi hinnangut, et need meetmed puudutaksid tõenäoliselt Lõuna-Korea humanitaar-, finants- ja rekonstrueerimisabi Ukrainale.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei nõustu selles, kas konfidentsiaalsuslepe üleandmise kohta üldse eksisteeris: Lõuna-Korea kinnitab, et lepe oli olemas ja et Ukraina oli algatuspooleks; Ukraina Presidendi Kantselei eitab lepingu olemasolu täielikult. Teine lahkheli puudutab seda, kas Ukraina teatas Seoulile eelnevalt diplomaatiliste kanalite kaudu, et Zelensky kavatseb vange ÜRO kõnes mainida: Korea JoongAng Daily allikas Seoulist kinnitab, et jah, Ukraina eitab aga lepingu olemasolu ja seetõttu ka selle eelnevat teavitamist. Kolmas erimeelsus puudutab seda, kas Ukraina on väljendanud kahetsust: Lõuna-Korea Luureteenistus teatas parlamendikomiteele, et mingit vabandust ega kahetsust pole tulnud ühegi kanali kaudu; Ukraina ametnikud räägivad avalikult "diplomaatilisest arusaamatusest" ja soovist suhteid taastada, kuid formaalset vabandust ei ole esitatud. Neljas lahkheli puudutab Lee Jae-myungi ähvardatud "täiendavate meetmete" sisu: Korea riikliku ühendamise instituudi teadur arvab, et need puudutaksid humanitaar-, finants- ja rekonstrueerimisabi; Lee ise ei ole neid täpsustanud.
Taust
Kaks Põhja-Korea sõdurit vangistati Ukraina relvajõudude poolt võitluses Venemaa Kurski piirialal; ühe allika väitel toimus see jaanuaris 2025. Vangid jõudsid Lõuna-Koreasse septembri keskel ning neil ei olnud suuremaid terviseprobleeme; NIS-i andmetel väljendasid nad viibimise ajal Ukrainas soovi Lõuna-Koreasse elama asuda. Lõuna-Korea on alates 2022. aastast saatnud Ukrainale humanitaar- ja rahalist abi, kuid järgib poliitikat mitte tarnida relvi riikidele, kes on aktiivselt sõjas; juulis teatas Seoul NATO tippkohtumise äärel täiendavast 100 miljoni USA dolloni suurusest mittesurmavast abist. Lõuna-Korea Luureteenistus hindab, et Kurski piirkonnas on umbes 9000 Põhja-Korea sõdurit osalenud luureoperatsioonidel. Põhja-Korea ei ole üleandmist avalikult kommenteerinud, kuid on varem väitnud, et suuremad põgenemised tulenevad Lõuna-Korea poolsetest riividest või äravõtmistest.