Saksa uurijad seostasid Müncheni süütamise Vene sõjaväeluurega, vahistati kaks Bulgaaria kodanikku
Saksa uurijad seostasid Müncheni ehitusplatsi suunatud süütamisrünnaku Vene sõjaväeluurega (GRU) ning vahistasid kaks Bulgaaria kodanikku, keda kahtlustatakse madala taseme värvatud agentidena. Rünnak toimus 3. septembri öösel kaitsefirmade Rohde & Schwarz ja Helsing peakorterite läheduses; Helsing toodab droone Ukraina relvajõududele. Juhtum on seotud augustikuise droonirünnakuga Leipzigi lennujaamas, mille eest Saksamaa süüdistas 1. septembril Venemaad.
Põhipunktid
- 3. septembri öösel visati Müncheni ehitusplatsile liikuva sõiduki seest kaks süütevahendit.
- Sihtmärgiks olnud ehitusplats asub vahetult kaitsefirmade Rohde & Schwarz ja Helsing peakorterite kõrval.
- Helsing toodab droone ja tarnib neid Ukraina relvajõududele.
- Vahistati mees ja naine, mõlemad Bulgaaria kodanikud, keda peetakse värvatud madala taseme agentideks.
- Frankfurter Allgemeine Zeitung viitas julgeolekuallikatele, et vahistatud võisid kuuluda GRU Slovakkial baseerunud rühma.
- Saksa uurijad peavad sama korraldajat – Vene sõjaväeluuret – vastutavaks nii Müncheni süütamise kui ka augustise Leipzigi lennujaama droonijuhtumi eest.
- 1. septembril süüdistas Saksamaa ametlikult Venemaad Leipzigi lennujaama terrorikatses; 2. septembril suleti Bonni Vene konsulaar.
Miks see on oluline
Rünnak tabas Ukraina sõjaväele droone tarniva kaitsefirma vahetut naaberkinnistut ning Saksamaa on selle sidunud GRU-ga, süüdistades Venemaad riiklikult suunatud sabotaažis Saksa pinnal. Saksa valitsus vastas Bonni Vene konsulaadi sulgemisega ning juhtum sobitub laiemasse mustrisse, kus GRU laiendab sabotaažioperatsioone Euroopas Ukraina sõjalise logistika ja kaitse tööstuse sihtmärkide vastu.
Mis juhtus
Müncheni idaosas visati 3. septembri öösel liikuva sõiduki seest kaks süütevahendit Rohde & Schwarzi ja Helsingi peakorterite vahetus läheduses asuvale ehitusplatsile. Tekkinud tulekahju kustutati kiiresti ja teine seade neutraliseeriti. Politsei vahistas mehe ja naise, mõlemad Bulgaaria kodanikud, keda Saksa võimud peavad värvatud madala taseme agentideks. Frankfurter Allgemeine Zeitung viitas julgeolekuallikatele, et vahistatud võisid kuuluda GRU rühma, mis tegutses Slovakkia pinnalt. Saksa uurijad peavad Vene sõjaväeluuret sama organina, mis korraldas ka augustikuist droonirünnakut Leipzigi/Halle lennujaamas Ukraina An-124 lennuki vastu. Saksamaa süüdistas 1. septembril Venemaad ametlikult terrorikatses Leipzigi lennujaamas ning sulges 2. septembril Bonni Vene peakonsulaadi.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kolm allikat on Ukraina meedia ning raamistavad Müncheni süütamist Vene luureoperatsioonina Ukraina kaitsega seotud tööstuse sihtmärkide vastu. Ukraina kajastus rõhutab, et üks sihtmärgina olnud ettevõtetest, Helsing, toodab droone, mida tarnitakse Ukraina relvajõududele, ning seob juhtumi Ukraina sõjalise tarneahela sihitud ründamisega.
Taust
Saksa uurijad seovad Müncheni süütamise augustikuise Leipzigi/Halle lennujaama droonijuhtumiga, mille sihiks oli Ukraina An-124 lennuk ja mille eest Saksamaa 1. septembril ametlikult Venemaad süüdistas. FAZ-i andmetel tegutses Münchenis ja Slovakkias eraldi GRU rühm, mille ülesanne oli sabotaaž Saksamaal ja Slovakkias; Slovakkias Prešovi lähedal asuva Ukraina kaitseettevõtte Skyeton tehase juures kavandatud süütamine õnnestus takistada. GRU kasutab üha enam mittespetsialiste, värvates madala taseme agente sõnumirakenduste kaudu üksikülesannete täitmiseks, samas kui planeerimise ja koordineerimise jätavad Vene luureohvitserid enda kätte. Saksamaa föderaalse kriminaalpolitsei (BKA) andmetel on alates 2026. aasta algusest Saksamaal registreeritud üle 165 võimaliku sabotaaži juhtumi ning sadu kahtlasi droonijuhtumeid sõjaväe- ja kriitilise taristu objektide läheduses.