Saksa uurijad: Leipzigi droonirünnaku korraldas Vene sabotaažikett
Saksa uurijate andmetel tabas 5. augusti öösel droon koos 1,8 kg Semtexiga Leipzigi/Halle lennujaamas parkinud Ukraina An-124 lastilennuki tiiba, kuid lõhkeaine ei plahvatanud. Ühisuurimises tuvastati kahtlustatava korraldajana Vene mootorrattur Oleg Levushkin ja otsese täideviijana Valgevene agent Andrei Karshakov. 1. septembril süüdistas Saksamaa ametlikult Venemaad ning kuulutas välja vastumeetmed.
Põhipunktid
- 5. augusti öösel lõhkelaenguga droon tabas Leipzigi/Halle lennujaamas parkinud Ukraina An-124 lennuki tiiba, kuid 1,8 kg Semtex ei plahvatanud
- Ühisuurimises (The Telegraph ja Welt am Sonntag) nimetati kahtlustatava korraldajana Vene kodanik Oleg Levushkin ja otsese täideviijana Valgevene agent Andrei Karshakov
- Levushkin saabus Saksamaale Türgi kaudu, rentis 27. juulil Berliinis auto ning 31. juulil fikseeriti sõiduk Leipzigi lennujaama lähistel
- Lennuk An-124 sisaldas umbes 25 000 liitrit lennukikütust; Ukraina Välisministeeriumi teatel kedagi vigastada ei saanud
- 1. septembril süüdistas Saksamaa ametlikult Venemaad ja teatas vastumeetmetest, sealhulgas Vene konsulaadi sulgemisest Bonnis
- Saksa julgeolekuteenistused seostavad rünnakut GRU Üksusega 29155 ning peavad Saksamaad üha enam Vene luureteenistuste "operatsiooniteatriks"
- Saksa Föderaalse Kriminaalpolitsei andmetel registreeriti 2026. aasta algusest riigis üle 165 kahtlustatava sabotaažijuhtumi ja sadu kahtlasi droonijuhtumeid
Miks see on oluline
Leipzigi/Halle lennujaam on alates 2022. aastast Ukraina sõjalise abi oluline logistika sõlmpunkt ning Vene sabotaažikampaania sihtmärk. Rünnak näitab, et Vene luureteenistused kavandavad jätkuvalt rünnakuid NATO riikide kriitilise taristu vastu, mis ohustab otseselt Ukraina toetusahelaid. Saksamaa ametlik süüdistus ja diplomaatilised vastusammud (sh Vene konsulaadi sulgemine Bonnis) märgivad olulist eskalatsiooni suhetes Venemaaga ning toovad esile vajaduse tugevdada Euroopa sisejulgeolekut.
Mis juhtus
5. augusti öösel 2026 avastati Leipzigi/Halle lennujaamas Saksamaal droon, mille külge oli kinnitatud detonator ja 1,8 kg Semtex-plastilõhkeainet. Droon lendas umbes kell 19:30 CCTV-salvestuse andmetel otse parkinud Ukraina An-124 lastilennuki tiiva poole, põrkaselt tagasi ning kukkus maapinnale ilma plahvatamata. Lennuk sisaldas umbes 25 000 liitrit lennukikütust. Ukraina Välisministeerium teatas, et keegi vigastada ei saanud ning Antonovi ettevõtte lennukid jäid terveks.
The Telegraphi ja Welt am Sonntagi ühisuurimise käigus tuvastati kahtlustatava korraldajana Vene kodanik Oleg Levushkin (mõnede allikate järgi ka Läti kodakondsusega), kes saabus Saksamaale Türgi kaudu. Umbes nädal enne rünnakut rentis ta Berliini Brandenburgi lennujaamas auto ning külastas mitmeid kahtlustatavaid relvahoidlaid. 31. juulil fikseeriti sõiduki geolokatsiooniandmete järgi Leipzigi lennujaama lähistel, mis viitab tema luuretegevusele. Otsese täideviijana kahtlustatakse Valgevene agenti Andrei Karshakovi, kelle DNA leidi lennujaama lähedale puu külge kinnitatud antennisüsteemist leitud kinda küljest.
1. septembril 2026 süüdistas Saksamaa ametlikult Venemaad hübriidrünnakus ning teatas vastumeetmetest, sealhulgas Vene peakonsulaadi sulgemisest Bonnis. Venemaa vastas Saksa peakonsulaadi sulgemisega Peterburis ning Goethe-Instiituudi filiaalide sulgemisega.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole üksmeelel kolmes punktis. Esiteks, kas Ukraina An-124 pardal oli sõjaväelisi laskemoona: WDR, NDR ja Süddeutsche Zeitung teatasid, et lennuk kandis Prantsusmaalt tarnitud laskemoona, kuid 7. augustil eitas Saksa Siseministeerium sõjaväelise laskemoona olemasolu ning Ukraina Välisministeerium ei kinnitanud relvi pardal. Teiseks, Oleg Levushkini kodakondsus: ühe allika järgi on ta Venemaa ja Läti kodanik Läti passiga, teise järgi ainult Venemaa kodanik, kolmanda variandi järgi Venemaa päritolu mees Läti passiga. Kolmandaks, kuidas droon maha sattus: Saksa politsei peab võimalikuks, et lennujaama bussijuht tabas drooni hooldustööde käigus või leidis drooni juba maas ning vaid keeras selle ümber.
Taust
Antonovi lennukid on Leipzigi/Halle lennujaamas paiknenud alates 2022. aastast ning lennujaam on üks peamisi logistikakeskusi Ukraina suunduvate relvade ja sõjalise abi veo jaoks. Leipzigi lõhkeseade sarnaneb seadmetega, mida on kasutatud teistes katkestatud Vene sabotaažikavades Poolas, Leedus ja mujal Euroopas. Saksa luure seostab selliseid rünnakuid GRU Üksusega 29155, mida kirjeldatakse Kremli tellitud sabotaažitegevuse peamise mootorina. Leedu luure 2025. aasta detsembri raporti järgi juhib Denis Smolyaninov GRU Ukraina-suunalist osakonda ning spetsialiseerub psühholoogilistele operatsioonidele ja Telegrami kaudu koordineeritud sabotaažikampaaniatele. Ühendkuningriigi Välisministeerium kehtestas Smolyaninovile 2025. aastal sanktsioonid. Üksust 29155 on varem seostatud ka Sergei Skripali mürgitamisega 2018. aastal Suurbritannias. Saksa Föderaalne Kriminaalpolitsei teatas, et 2026. aasta algusest on riigis registreeritud üle 165 kahtlustatava sabotaažijuhtumi ning sadu kahtlaseid droonijuhtumeid sõjaväe- ja kriitilise taristu objektide lähistel.