Saksa valitsus süüdistas droonirünnakus Leipzig/Halle lennujaamas Venemaad
Saksa uurijad tuvastasid kaks kahtlustatavat augustikuis droonirünnakus Leipzig/Halle lennujaamas Ukraina An-124 transpordilennuki vastu. 1. septembril süüdistas Saksa valitsus rünnakus ametlikult Venemaad ning teatas vastumeetmetest, sealhulgas Venemaa konsulaadi sulgemisest Bonnis ja nn "Vene majas" Berliinis. EL-i välisministrid arutasid Iirimaal viisapiirangute karmistamist Venemaa kodanike suhtes.
Põhipunktid
- 4.–5. augusti öösel leiti Leipzig/Halle lennujaamast droon lõhkekehadega Ukraina An-124 lennuki lähedalt; droon ei plahvatanud ja kõrvaldati robotiga
- Saksa uurijad tuvastasid kaks kahtlustatavat: Venemaa päritolu mees Läti passiga, keda seostatakse Vene luureteenistustega, ning Valgevene kodanik, kellel on ka Venemaa kodakondsus
- Valgevene/Venemaa kahtlustatav sisenes EL-i Itaalia väljastatud turismiviisaga, mille oli väljastanud Itaalia saatkond Minskis
- 1. septembril süüdistas Saksamaa rünnakus ametlikult Venemaad; siseminister Alexander Dobrindt nimitas kahtlustatavaid Vene riiklike struktuuride "madalamateks agentideks"
- Saksa vastumeetmed: Venemaa peakonsulaadi sulgemine Bonnis ja "Russisches Haus" sulgemine Berliinis, piirikontrolli karmistamine Venemaa kodanike suhtes
- EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas teatas laialdasest toetusast EL-i liikmesriikide seas endiste Vene sõjaväelaste sissesõidukeelu ja Venemaa turistide viisapiirangute karmistamiseks
Miks see on oluline
Saksamaa esitas Venemaa vastu ametliku süüdistuse hübriidrünnakus Saksa pinnal, mis oli suunatud Ukraina sõjalise logistika sõlmpunkti. Kahtlustatavate tuvastamine DNA abil, seosed Vene luureteenistustega ja reisimine Itaalia väljastatud Schengeni turismiviisaga tõstatasid küsimuse EL-i viisarežiimi turvaaukudest. Juhtum elavdas EL-i arutelu Venemaa kodanike viisapiirangute karmistamise ja endiste Vene sõjaväelaste sissesõidukeelu üle. Venemaa lükkas süüdistused tagasi ja ähvardas vastusamme.
Mis juhtus
4.–5. augusti öösel avastati Leipzig/Halle lennujaamast droon lõhkekehadega Ukraina An-124 transpordilennuki lähedalt; droon ei plahvatanud ja kõrvaldati kaugjuhitava roboti abil. Õnnetuses ei saanud keegi viga ja Ukraina lennuk ei saanud kahjustada. Lennujaam on alates täismahulise sissetungi algusest olnud Ukraina sõjalise lasti alternatiivne transiitsõlmpunkt. Saksa uurijad tuvastasid kaks kahtlustatavat: Venemaa päritolu mees Läti passiga, keda peetakse rünnaku logistiliseks koordinaatoriks ja instruktoriks ning keda seostatakse Vene luureteenistustega, ning Valgevene kodanik, kellel on ka Venemaa kodakondsus. Läti passiga kahtlustatav sisenes Saksamaale juuli lõpus Berliini BER lennujaama kaudu, rentis auto ja lahkus Saksamaalt kaks päeva enne nurjunud droonirünnakut taas lennukiga BERi kaudu. Valgevene/Venemaa kahtlustatav sisenes EL-i Itaalia väljastatud turismiviisaga, mille väljastas Itaalia saatkond Minskis. DNA jäljed leiti droonilt, lõhkeainetega täidetud purgi seest ja antennilt, mis oli kinnitatud lennujaama lähedal asuva puu küljes mobiiltelefoniga juhitavate droonide signaali võimendamiseks. DNA võrdlemine Euroopa andmebaasidega andis vasteid Leedus ja Soomes, viies uurijad Valgevene kahtlustatavani. Saksa uurijad on skeptilised kahtlustatavate vahistamise võimalikkuse suhtes, kuna mõlemad on jätnud EL-i territooriumi. Saksa föderaalkriminaalipolitsei (BKA) eksperdid kahtlevad, et rünnakus võis olla kasutatud rohkem droone kui algselt arvatud; seni on leitud kolm seadet või seadme osa. 1. septembril süüdistas Saksamaa rünnakus ametlikult Venemaad. Välisminister Johann Wadephul kutsus Venemaa suursaadiku välja. Siseminister Alexander Dobrindt nimetas kahtlustatavaid Vene riiklike struktuuride "madalamateks agentideks". Saksamaa teatas vastumeetmetest: Venemaa peakonsulaadi sulgemine Bonnis (tegevuse lõpp 18. septembril) ja nn "Vene maja" (Russisches Haus) sulgemine Berliinis, samuti piirikontrolli karmistamine Venemaa kodanike suhtes. 2. septembril kutsus Venemaa välisministeerium Saksamaa chargé d'affaires Bernd Finke Moskvasse, lükates süüdistused tagasi kui "täiesti kauged tõest". EL-i kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas teatas pärast EL-i välisministrite mitteformaalset kohtumist Iirimaal laialdasest toetusast liikmesriikide seas endiste Vene sõjaväelaste EL-i sissesõidukeelule ja Venemaa turistide viisapiirangute karmistamisele; toetus kasvas pärast Leipzigi droonijuhtumit. Kallas märkis, et tema käsutuses oleva teabe kohaselt sisenes rünnaku toimepanija EL-i Itaalia turismiviisaga. Itaalia välisminister Antonio Tajani teatas, et Itaalia algatab juurdluse asjaolude selgitamiseks. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et EL ei salli Venemaa hübriidrünnakuid oma territooriumil ega astu tagasi täiendavast toetusest Ukrainale, säilitades ühtsuse.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia keskendub Venemaale kui rünnaku korraldajale, rõhutades kahtlustatavate seoseid Vene luureteenistustega ja Moskva hübriidsõja ohtu Ukraina logistika sihtmärkidele. Käsitlus toob välja, et sihtmärgiks oli Ukraina transpordilennuk lennujaamas, mis on alates täismahulise sissetungi algusest teenindanud Ukraina sõjalastina. EL-i viisapiirangute arutelu raamistatakse läbi Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning tsiteeritakse Kallase võrdlust Vene õhurünnakute ja Venemaa kodanike vaba reisimise vahel Euroopas. Itaalia väljastatud viisa mõõde ja EL-i sisemised lahkhelid (Prantsusmaa, Itaalia endiste Vene sõjaväelaste sissesõidukeelu vastu) esitatakse tõendina Venemaa ärakasutatud turvaaukudest.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Sisendis ei esitatud rahvusvahelise keeleruumi allikaid, mistõttu ei saa metaandmete põhjal eristada mitte-ukrainapärast raamistust.
Kus kajastused lahknevad
Saksa meedia (WDR, NDR, Süddeutsche Zeitung) teatasid konfidentsiaalsele politseiraportile viidates, et sihtmärgiks olnud Ukraina An-124 oli laaditud Prantsusmaalt hiljuti toodud laskemoonaga. Saksa siseministeerium eitas ametlikult, et lennuk oleks drooni avastamise ajal olnud laskemoonaga laaditud. Teine lahknevus puudutab drooni ja lennuki kontakti: ühe versiooni kohaselt lõi droon An-124 tiiva ja kukkus maha ilma plahvatuseta, teise kohaselt avastati vaid lõhkekehadega droon lennuki lähedalt ning see kõrvaldati.
Taust
Leipzig/Halle lennujaam on alates täismahulise sissetungi algusest olnud Ukraina sõjalise lasti alternatiivne transiitsõlmpunkt. EL-i 21. sanktsioonipaketi vastuvõtmisel keeldusid Prantsusmaa, Itaalia ning mitmed teised ranniku-turismiriigid endiste Vene sõjaväelaste täielikust sissesõidukeelust EL-i. 2015. aasta Bundestagi häkkimise järel jäid kahtlustatavad agendid vahistamata, kuna ei naasnud Euroopasse; uurijad tsiteerisid seda pretsedenti Leipzigi kahtlustatavate kontekstis.