Zelenski: Trump tegi lõpliku otsuse anda Ukrainale õiguse toota Patrioti rakette
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 25. septembril, et USA president Donald Trump ütles 22. septembri kohtumisel New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames, et ta on teinud lõpliku otsuse anda Ukrainale litsentsid Patrioti õhutõrjesüsteemide rakettide tootmiseks. USA Riigidepartemang teatas 23. septembril, et lõplikku otsust veel tehtud ei ole, ja Trump ise ei ole otsust avalikult kinnitanud. Zelenski ei täpsustanud, kas tegemist on PAC-2 või PAC-3 variantidega, ega ka ajakava litsentside saamiseks või tootmise alustamiseks.
Põhipunktid
- Zelenski teatas 25. septembril audioühenduses ajakirjanikega, et Trump tegi 22. septembri kohtumisel New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames lõpliku otsuse anda Ukrainale Patriot-rakettide tootmislitsentsid
- USA Riigidepartemang teatas 23. septembril, et lõplikku otsust litsentside andmiseks veel tehtud ei ole
- Trump ise ei ole otsust avalikult kinnitanud ning keeldus küsimusele otseselt vastamast, suunates tähelepanu Ukraina ja Venemaa vahelise rahulepingu vajalikkusele
- Zelenski ei täpsustanud, kas litsentsid hõlmavad PAC-2 või PAC-3 tüüpi rakette
- Sõnumi allikad Ukraina presidendi kantseleis ütlesid, et Ukraina läbirääkimised puudutavad nii PAC-2 kui ka PAC-3 litsentse
- Tootmise alustamise ajakava ja mahud on teadmata ning Ukraina tootjatel läheb tootmisprotsesside ülesseadmiseks aega
- Juuli alguses lubas Trump NATO tippkohtumisel Ankaras anda Ukrainale Patriot-rakettide tootmise litsentsi, kuid seejärel ütles, et USA peab olema tehnoloogiaküsimuses "väga ettevaatlik"
Miks see on oluline
Patrioti tootmislitsents annaks Ukrainale esimest korda kodaressursi toota olulist lääne õhutõrjesüsteemi, mida kasutatakse Vene ballistiliste ja muude raketirünnakute tõrjumiseks. Zelenski nimetas USA heakskiitu "lõplikuks", kuid Trump ise ei ole otsust avalikult kinnitanud ja USA Riigidepartemang teatas vaid päev pärast New Yorgi kohtumist, et lõplikku otsust veel tehtud ei ole. Isegi litsentsi saamisel kulub Ukraina tootjatel tootmisprotsesside ülesseadmiseks aega, mistõttu jätkub lähiajal vajadus valmissüstitavate Patriot-tõrjerakettide tarnete järele partneritelt. Otsus tuleb pärast varasemat USA kõhklust ja ajakirjanduse teateid kartuste kohta, et tehnoloogia võib sattuda Venemaa kätte.
Mis juhtus
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 25. septembril audioühenduses ajakirjanikega, et USA president Donald Trump ütles talle 22. septembril New Yorgis ÜRO 81. istungi kõrgetasemelisel nädalal peetud kohtumisel, et ta on teinud lõpliku otsuse anda Ukrainale litsentsid Patrioti õhutõrjesüsteemide rakettide tootmiseks. Kohtumine toimus ÜRO Peaassamblee äärel. Zelenski sõnul on USA-poolne poliitiline heakskiit lõplik, kuid ta ei täpsustanud, kas litsentsid hõlmavad PAC-2 või PAC-3 tüüpi rakette, millal Ukraina litsentsid tegelikult kätte saab ega millised tootmismahud kokku lepitakse. 23. septembril teatas USA Riigidepartemang, et lõplikku otsust litsentsi andmiseks veel tehtud ei ole, ehkki Trump oli päev varem öelnud, et suhtub ideesse positiivselt. Trump ise ei ole otsust avalikult kinnitanud ning keeldus ajakirjanikele otseselt vastamast, suunates tähelepanu vajadusele, et Ukraina ja Venemaa sõlmiksid rahu sõja lõpetamiseks. Ajakirja The Telegraph teatel muutis Trump varem oma seisukohta kartuste tõttu, et tehnoloogia võib sattuda Venemaa kätte. Ukraina läbirääkimised USA-ga puudutavad allikate kohaselt Ukraina presidendi kantseleist nii PAC-2 kui ka PAC-3 litsentse ning Ukraina peab paralleelselt läbirääkimisi ka mitmete rakettide komponente tootvate ettevõtetega. Juuli alguses oli Trump NATO tippkohtumisel Ankaras lubanud anda Ukrainale Patriot-rakettide tootmise litsentsi, kuid seejärel öelnud, et USA peab tehnoloogia küsimuses olema "väga ettevaatlik". 30. juulil allkirjastas USA Lockheed Martiniga 58,6 miljardi dollari suuruse mitmeaastase lepingu Patriot-rakettide tootmiseks, ettevõte kavatseb tootmismahu 2030. aastaks kolmekordistada.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad toovad esile Zelenski teate "lõplikust" USA otsusest ning raamistavad lugu 22. septembri New Yorgi kohtumise diplomaatilise eduna. Mitmed Ukraina väljaanded viitavad Ukraina presidendi kantselei allikatele, kes kinnitavad, et läbirääkimised puudutavad nii PAC-2 kui ka PAC-3 litsentse, ning mainivad paralleelseid kõnelusi komponentide tootjatega. Ukraina kajastus rõhutab lahtiseid küsimusi: millist varianti litsents puudutab, millal litsentsid tarnitakse ning et kodumaine tootmine ei kata vajadust õigel ajal, mistõttu jätkub vajadus valmissüstitavate tõrjerakettide tarnete järele. Paljud Ukraina väljaanded toovad esile ka vastuolu Zelenski kõne ja USA Riigidepartemangu 23. septembri avalduse vahel, mille kohaselt lõplikku otsust veel tehtud ei ole.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Piiratud mitte-Ukraina kajastus (saksa ja hispaania väljaanne, mis toetus uudisteagentuuridele) raamistab lugu Vene-Ukraina sõja kontekstis ning kajastab Trumpi väidetavat heakskiitu ettevaatlikumalt, ilma Zelenski "lõpliku otsuse" sõnastuseta. CNN-ile tuginev Ukraina artikkel märgib, et Trump keeldus otseselt vastamast küsimusele, kas Ukraina võib Patriote toota, ning suunas tähelepanu Ukraina ja Venemaa vahelise rahulepingu vajalikkusele. Rahvusvaheline kajastus rõhutab heakskiidu tingimuslikku ja poliitilist iseloomu ning lahendamata ajakava, esitamata tehingut lõplikuna.
Kus kajastused lahknevad
Zelenski teatas 25. septembril avalikult, et Trump tegi "lõpliku" otsuse anda Ukrainale Patriot-rakettide tootmislitsentsid, kuid USA Riigidepartemang ütles 23. septembril, et lõplikku otsust veel tehtud ei ole, ja Trump ise ei ole otsust avalikult kinnitanud ning keeldus küsimusele otseselt vastamast. Samuti on erinev see, millist rakettide varianti litsents puudutab: Zelenski ei täpsustanud, kas tegemist on PAC-2 või PAC-3-ga, mõned kajastused viitavad "vähem tehnoloogiliselt keerukale" variandile, samas kui Ukraina presidendi kantselei allikad ütlevad, et läbirääkimised hõlmavad mõlemat varianti.
Taust
PAC-2 on Patrioti vanem variant, mida toodab peamiselt Raytheon (koostootmises Saksa MBDA Deutschlandiga COMLOGi ühisettevõtte kaudu); PAC-3 (CRI ja MSE versioonid) on uuem Lockheed Martini toodetav variant, mida toodetakse ka Jaapanis Mitsubishi Heavy Industriesi tehastes. Pärast Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainasse 2022. aastal kasvas nõudlus Patrioti süsteemide järele järsult, vähendades globaalseid tõrjerakettide varusid. 30. juulil allkirjastas USA Lockheed Martiniga 58,6 miljardi dollari suuruse mitmeaastase lepingu Patriot-rakettide tootmiseks; ettevõte kavatseb tootmismahu 2030. aastaks kolmekordistada. USA NATO saadik Matthew Whitaker ütles 18. septembril, et PAC-3 tõrjerakettide tarnimise kitsaskoht on tootmisvõimsus ja olemasolevad varud, mitte rahastus, ning et olukord peaks umbes kahe aasta pärast oluliselt paranema. Zelenski on öelnud, et Ukraina vajab 5% USA Patriot-varudest, et talv üle elada, ja 10%, et hävitada kõik Vene poolt Ukrainasse lastud ballistilised raketid, ning et Ukraina sai sel aastal eelmise aastaga võrreldes umbes kolm korda vähem ballistilise kaitse tõrjerakette, kusjuures partnerid nimetasid ametliku põhjusena Lähis-Ida konflikti.