Ukraina peaminister selgitas 1%-list käibemaksutõusu vajadust sõjariiskide kindlustuse rahastamiseks
Ukraina peaminister Serhi Koretski selgitas intervjuus saatega „TSN.Tyzhden”, et 2027. aasta riigieelarve eelnõus sisalduv 1-protsendipunktiline käibemaksutõus (20%-lt 21%-le) on vajalik ettevõtete sõjariiskide kindlustusfondi rahastamiseks. Fondi kogumaht on kavandatud umbes 5 miljardi dollarini, millest Ukraina oma panus oleks umbes 1 miljard ja rahvusvaheliste partnerite oodatav lisapanus umbes 4 miljardit dollarit.
Põhipunktid
- Ukraina 2027. aasta riigieelarve eelnõu sisaldab käibemaksu standardmäära tõstmist 1 protsendipunkti võrra, 20%-lt 21%-le.
- Peaminister Serhi Koretski sõnul on tõus vajalik ettevõtete sõjariiskide kindlustusprogrammi rahastamiseks.
- Valitsus kavatseb luua erifondi ettevõtete kiireks hüvitamiseks Vene raketi- ja droonirünnakute tekitatud kahjude eest.
- Fondi kogumaht on kavandatud umbes 5 miljardile USA dollarile: Ukraina oma panus umbes 1 miljard ja oodatav partnerite panus umbes 4 miljardit dollarit.
- Koretski sõnul „kahjuks muid allikaid ei ole” selle fondi rahastamiseks.
- Uue mehhanismi kohaselt saavad ettevõtjad hüvitise kohe pärast seda, kui päästjad on intsidenti kontrollinud.
- 15. septembril sai Verkhovna Rada 2027. aasta riigieelarve eelnõu menetlusse ning dokument saadeti eelarvekomisjonile läbivaatamiseks.
Miks see on oluline
Käibemaksutõus on poliitiliselt tundlik maksumeede, mis on sisse kirjutatud 2027. aasta eelarve eelnõusse ning mõjutab otseselt tarbijate hindu ja ettevõtete kulusid. Valitsus seob uue tulu konkreetse sõjariiskide kindlustusmehhanismiga, mille eesmärk on aidata Vene raketi- ja droonirünnakute all kannatanud ettevõtetel kiiresti taastuda. Plaan sõltub rahvusvahelistest partneritest, kes peaksid riigi panuse umbes neljakordseks korrutama, mis tähendab, et Ukraina enda eelarvepingutus on suurema rahvusvaheliselt toetatud fondi seemneks. Peaminister tunnistas meetme ebapopulaarsust, kuid raamistas seda ainsa saadaoleva rahastamisvariandina.
Mis juhtus
Ukraina peaminister Serhi Koretski andis intervjuus „TSN.Tyzhdenile”, milles selgitas 2027. aasta riigieelarve eelnõu kaalukat elementi: käibemaksu standardmäära tõstmist 20%-lt 21%-le. Tema sõnul on 1-protsendipunktiline tõus vajalik spetsiaalse fondi loomiseks, mis hüvitaks ettevõtetele kiiresti Vene raketi- ja droonirünnakute põhjustatud kahjusid. Fondi kogumaht on kavandatud umbes 5 miljardi USA dollarini: Ukraina kavatseb teha umbes 1-miljardilise algpanuse ja loodab, et rahvusvahelised partnerid lisavad umbes 4 miljardit dollarit. Koretski märkis, et traditsiooniline sõjariiskide kindlustus praegu sisuliselt ei toimi kõrgete kulude ja väljamaksete pika ooteaja tõttu; uue mehhanismi korral saaksid ettevõtjad hüvitise kohe pärast päästjate poolt kahjustuste kontrollimist. Peaminister tunnistas, et tegemist on ebapopulaarse otsusega, kuid rõhutas, et „kahjuks muid allikaid ei ole”. 15. septembril sai Verkhovna Rada 2027. aasta riigieelarve eelnõu menetlusse ning dokument saadeti eelarvekomisjonile läbivaatamiseks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik neli allikat on Ukraina emakeelsed meediakanalid ning nad raamistavad loo ühtselt peaministri enda selgituse ümber, rõhutades, et käibemaksutõusu eesmärk on rahastada Vene rünnakute all kannatanud ettevõtete sõjariiskide kindlustust. Ukraina kajastus toob esile Koretski sõnastuse „muid allikaid ei ole” ning tema tunnistuse, et tegemist on ebapopulaarse otsusega. Koretski viitas ka imporditud odavatele käibemaksuvabadele pakisaadetistele, märkides, et 80% neist kasutavad ebaausad ettevõtjad kaupade väikesteks partiideks jagamiseks, ning mainis, et eelarves on ettevõtetele ka sooduslaenuprogrammid.
Taust
15. septembril sai Verkhovna Rada 2027. aasta riigieelarve eelnõu menetlusse ning dokument saadeti eelarvekomisjonile läbivaatamiseks. EBRD halvendas septembri ülevaates Ukraina SKP kasvuprognoosi: 1,5% 2026. aasta lõpuks ja 2,5% 2027. aastaks, mis on vastavalt 0,7 ja 1,5 protsendipunkti võrra väiksem juuniprognoosist. Maailmapanga juhi hinnangul vajab Ukraina järgmise kümnendi jooksul taastamiseks üle 580 miljardi USA dollari. Alates 1. jaanuarist töötab eraldi kinnisvara sõjariiskide kindlustamise mehhanism (EKA) ning EBRD ESE-programmi raal saab osa laenust kinnisvarakahjustuse tõttu maha kanda. Koretski viitas ka Ukraina ettevõtlust kahjustavale odavate käibemaksuvabade pakisaadetiste impordile, märkides, et 80% neist kasutavad ebaausad ettevõtjad kaupade väikesteks partiideks jagamiseks.