Ukraina plaanib sõjariski kindlustusfondi, mille täitmiseks tõstetaks KM 20%-lt 21%-le
Ukraina majandus- ja keskkonnaminister Oleksandr Kravchenko teatas ajakirjanikele plaanist luua 2–3 miljardi dollariline kindlustusfond, mis aitaks ettevõtetel Vene rünnakutest taastuda. Fondi rahastamiseks kaalutakse käibemaksu tõstmist 20%-lt 21%-le; väljamaksed on kavandatud algama 1. jaanuaril 2027. Lõplikku maksuotsust pole langetanud ei valitsus ega parlament.
Põhipunktid
- Majandusminister Oleksandr Kravchenko teatas plaanist luua sõjariski kindlustusfond ettevõtetele.
- Fondi kavandatud kogukapital on 2–3 miljardit dollarit; 50% loodetakse saada rahvusvahelistelt doonoritelt.
- Ettevõte saaks kuni 10 miljoni dollari suuruse hüvitise esimese Vene rünnakust tingitud kaotsiläinud vara eest.
- Kindlustusmakse suuruseks on kavandatud 2% kindlustatud vara väärtusest.
- Fondi rahastamiseks pakub valitsus tõsta käibemaksu 20%-lt 21%-le; alternatiividena kaalutakse ajutist imporditolli.
- Väljamaksed on kavandatud algama 1. jaanuaril 2027, kui rahaallikad on selleks ajaks leitud.
- Olemasolevad riiklikud programmid (kahjuhüvitised, sooduslaenud programmist 5-7-9) ei kata suurettevõtete vajadusi.
Miks see on oluline
Kavandatav fond looks uue mehhanismi, mis aitaks eelkõige suurettevõtetel Vene rünnakutest taastuda, kuid eeldaks poliitiliselt tundlikku käibemaksu tõstmist 20%-lt 21%-le. Fond sõltub osaliselt rahvusvahelisest doonorrahastusest, mis seob omakoduse maksupoliitika välisabi tingimustega. Kindlustushüvitised ei alga enne 1. jaanuarit 2027, jättes seni ettevõtted kandma sõja riskide koorma.
Mis juhtus
Ukraina majandus- ja keskkonnaminister Oleksandr Kravchenko teatas ajakirjanikega kohtumisel plaanist luua 2–3 miljardi dollariline spetsiaalne kindlustusfond, mis kindlustaks ettevõtteid sõjariski vastu. Fondist hüvitataks igale ettevõtete grupile kuni 10 miljonit dollarit esimese Vene rünnakust tingitud kaotsiläinud vara eest; kindlustusmakseks on kavandatud 2% kindlustatud vara väärtusest. Programm hõlmaks kogu Ukraina territooriumi, nii rindeala kui ka muid piirkondi, ning laia varaklasside ringi. Selle täitmiseks soovitab valitsus tõsta käibemaksu ühe protsendipunkti võrra — 20%-lt 21%-le; alternatiividena kaalutakse ajutist imporditolli või olemasolevate imporditollimäärade kahekordistamist. Kravchenko sõnul oleks ilma riigipoolse toetuseta kindlustusmakse üle 20% vara väärtusest, muutes programmi ettevõtetele kättesaamatuks. Hinnanguliselt ulatuvad Vene rünnakutest tingitud ärikahjud umbes 10 miljardi dollarini ning Ukraina ootab doonoritelt vähemalt 50% programmi kaasrahastamist. Väljamaksed on kavandatud algama 1. jaanuaril 2027, tingimusel et rahaallikad leitakse selleks ajaks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik allikad on Ukraina meediaväljaanded (Suspilne Novyny, hromadske, Ukrinform, NV, ZN.UA, LIGA.net), mis käsitlevad fondi valitsuse initsiatiivina, mille tingis Vene rünnakute põhjustatud ärikahjude ulatus. Ukraina ajakirjandus rõhutab rahastamismehhanismi — KM-i tõstmist 20%-lt 21%-le — ja selle poliitilist tundlikkust, tuues pealkirjades esile võimaliku maksukoormuse kasvu kodanikele. Käsitlustes tuuakse välja olemasolevate toetusprogrammide (5-7-9 sooduslaenud, kahjuhüvitised) lünk suurettevõtete jaoks ning IMF-i ja EL-i abi tingimuslikkus seoses 1. septembril Riigiduumas läbi kukkunud pakettide KM-i seaduseelnõudega.
Kus kajastused lahknevad
Erinevad artiklid märgivad Vene rünnakute tõttu ärikahjude 10-miljardilisele hinnangule erinevaid aastaid: mõned viitavad 2025. aastale, mõned 2026. aastale ning vähemalt üks ei täpsusta aastat.
Taust
Olemasolevad riiklikud toetusprogrammid — kahjuhüvitised ja sooduslaenuprogramm 5-7-9 — on suunatud peamiselt väike- ja keskettevõtetele ega kata piisavalt suurettevõtete vajadusi. Vene rünnakud ja Ukraina sadamate de facto blokaad on majandusele maksnud Kravchenko sõnul umbes 1,5% SKP-st ja seadnud ohtu ligikaudu 40 miljardi dollari ulatuses eksporditulu. Peaminister Serhiy Koretskyi teatas valitsuse karmi säästurežiimi kehtestamisest eelarvevahenditele, mis ei lähe kaitsele, ning kaitseminister Jevhen Khmara nimetas Ramsteini kohtumisel 27-miljardilise kaitselukulise defitsiidi. 1. septembril ei suutnud Verkhovna Rada (Ukraina parlament) vastu võtta kahte eelnõud, mis oleksid võimaldanud kohaldada käibemaksu kuni 150-eurostele rahvusvahelistele pakivedudele; nende eelnõude vastuvõtt on tingimuseks IMF-i kolmanda programmi väljamakse (0,7 miljardit dollarit) ja EL-i teise makrofinantsabi väljamakse (3,7 miljardit eurot) saamiseks 90-miljardilise Ukraina toetuslaenu raames. Alates 1. jaanuarist on tegutsenud uus sõjaajal varakindlustuse mehhanism (ECA) ning EBRD ettevõtete julgeoleku tugevdamise programm (ESE) võimaldab kahjustatud ettevõtete laenude osalist mahakandmist.