USA plaanib oktoobris Abu Dhabis Ukraina-Venemaa kohtumist osalise relvarahu arutamiseks
Ameerika Ühendriigid kavatsevad oktoobris korraldada Abu Dhabis kolmepoolse kohtumise Ukraina ja Venemaa esindajatega, et arutada piiratud relvarahu. Peamiseks teemaks on vastastikune loobumine löökidest energiataristule, eraldi võidakse kokku leppida ka Musta mere teraviljelennunduse kaitse osas Egiptuse vahendusel. Info pärineb ajakirjast The Atlantic, mis viitab Ukraina läbirääkijatele.
Põhipunktid
- USA plaanib oktoobris Abu Dhabis kohtumist Ukraina ja Venemaa esindajatega piiratud relvarahu teemal
- Läbirääkimiste tõenäolisim koht on Abu Dhabi, Ühendemiraatide pealinn
- Ühe võimaliku kokkuleppe järgi loobuksid Ukraina ja Venemaa vastastikustest löökidest energiataristule, sealhulgas elektrijaamadele ja naftatöötlemistehastele
- Egiptuse vahendusel võidakse eraldi kokku leppida löökide lõpetamises Musta mere kaubalaevade vastu, mis veavad teravilja Lähis-Ida ja Aafrika turgudele
- USA soovib võimalikult kiiresti korraldada ka Donald Trumpi, Volodymyr Zelenski ja Vladimir Putini kolmepoolset kohtumist
- USA eriesindaja John Cole pakkus skeemi, kus Venemaa vabastaks poliitvangid ja USA leevendaks vastuks Venemaa majandussanktsioone
- Ukraina on vastu sanktsioonide leevendamisele enne sõja lõppu
Miks see on oluline
Kavandatav Abu Dhabi kohtumine oleks esimene teadaolev kolmepoolne USA-Ukraina-Venemaa formaat, mis on pühendatud osalisele relvarahule. Kokkulepe löökidest energiataristule puudutaks otseselt Ukraina tsiviilelanike olukorda, sest just need löögid on põhjustanud suurt humanitaarset kahju. Samal ajal kaalub USA sanktsioonide leevendamist poliitvangide vabastamise vastu — sammu, mida Ukraina on avalikult vastustanud. Eraldi Egiptuse vahendusel sõlmitav kokkulepe Musta mere teraviljelaevade kaitseks mõjutaks toidujulgeolekut Lähis-Idas ja Aafrikas.
Mis juhtus
Ajakirja The Atlantic teatel kavatsevad Ameerika Ühendriigid oktoobris Abu Dhabis korraldada kolmepoolse kohtumise Ukraina ja Venomaa esindajatega, et arutada piiratud relvarahu võimalusi. Kohtumise peamine teema oleks vastastikune loobumine löökidest energiataristule — elektrijaamadele ja naftatöötlemistehastele. Eraldi võidakse Egiptuse vahendusel kokku leppida löökide lõpetamises Musta mere kaubalaevade vastu, mis veavad teravilja Lähis-Ida ja Aafrika turgudele.
USA üritab paralleelselt korraldada ka Donald Trumpi, Volodymyr Zelenski ja Vladimir Putini kolmepoolset kohtumist ning on kutsunud Putini detsembris Miamis toimuvale G20 tippkohtumisele; Putin ei ole veel kutset vastu võtnud. USA lähenemine on ülesehitatud järk-järgulisele vastasseisu vähendamisele: alustatakse piiratud kokkulepetest kindlate löögiliikide kohta, mis võiksid hiljem laiema relvarahu aluseks saada. Erieesindaja John Cole on pakkunud skeemi, kus Venemaa vabastaks poliitvangid ja USA leevendaks vastuks sanktsioone Venamaa majanduse vastu. Ukraina on sellise sanktsioonide leevendamise vastu enne sõja lõppu ning Zelenski kavatseb neid samme blokeerida.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina keeleruumis avaldatud artiklid toovad Abu Dhabi kohtumise esile USA algatusena, viidates allikana The Atlanticile ja Ukraina läbirääkijatele. Kaalukeelena tuuakse esile Ukraina vastuseisu sanktsioonide leevendamisele enne sõja lõppu ning Zelenski kavatsust neid samme blokeerida. Ukraina allikad rõhutavad ka Venemaa ettevalmistusi talviseks raketirünnakuteks ning levinud seisukohta Kijivas, et Putin ei lähe tõsistesse rahuläbirääkimistesse enne kevadet.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Ainus ingliskeelne artikkel, Aserbaidžani agentuuri edastatud lugu, peegeldab The Atlanticu raamistust, keskendudes USA diplomaatilisele veojõule ja sanktsioonide-poliitvangide vahetuse skeemile, tuues eeskujuks USA-Belaruse kaaliumikokkuleppe. Rahvusvaheline käsitlus toob USA rolli (Witkoff, Kushner, Cole, Trump) protsessi mootorina esile ning jätab Ukraina mured sanktsioonide leevendamise osas tagaplaanile.
Kus kajastused lahknevad
Donald Trump väitis 14. septembril, et Ukraina ja Venemaa olid juba nõustunud hoiduma löökidest teineteise energiarajatiste vastu; Volodymyr Zelenski kirjeldas Ukraina positsiooni tingimusliku ettepanekuna, mis sõltub partnerite garantiist, et Venemaa samuti löökidest hoidub, ning 24. septembriks kavandatud kohtumist Ukraina presidendi kantselei ei kinnitanud.
The Atlanticu raporti kohaselt survestab USA poole järkjärgulist lähenemist, mis sisaldab sanktsioonide leevendamist vastuseks Venemaa poliitvangide vabastamisele ja võimalikele USA-Venemaa kaubanduskokkulepetele; samas raportis tsiteeritud Ukraina läbirääkijad on selliste sammude vastu enne sõja lõppu ning hoiatavad, et Lääne kaubanduse taastamine annaks Moskvale lisaressursse sõja jätkamiseks.
Taust
USA lähenemine näeb ette vaenutegevuse järk-järgulist vähendamist, alustades piiratud kokkulepetest kindlate löögikategooriate osas enne laiemat relvarahu. Erieesindaja John Cole on varem rakendanud sarnast poliitvangide vabastamise ja sanktsioonide leevendamise mudelit Valgevenega — USA saavutas umbes 500 poliitvangi vabastamise ning leevendas osa sanktsioone ja alustas tööd Valgevene kaaliumi ostmise kokkuleppega. 14. septembril väitis Donald Trump avalikult, et nii Ukraina kui Venemaa olid nõustunud teineteise energiarajatisi mitte ründama; Zelensi käsitles seda pigem tingimusliku Ukraina ettepanekuna. 24. septembril teatas ZN.UA, et Ukraina-USA-Venemaa kohtumine energiarahu teemal olevat samaks päevaks kavandatud, kuid Ukraina presidendi kantselei seda ei kinnitanud. Ukraina valitsuse allikad ei eelda, et Putin läheb tõsistesse rahuläbirääkimistesse enne kevadet. Venemaa olevat samal ajal kogunud rakette talviste löökide jaoks.