Türgi saab osa Vene diislikütusest USA ja Venemaa kokkuleppe raames
Türgi energiaministri Alparslan Bayraktari sõnul saab Türgi osa Vene diislikütusest, mille Venemaa kavatseb tarnida maailmaturgudele USA ja Venemaa vahel kokkulepitule kohaselt. Bayraktar pidas kokkulepet oluliseks Türgi energjajulgeoleku seisukohalt, kuid ei täpsustanud tarne mahte. President Volodõmõr Zelenskõi süüdistas USA-d Ukraina läbirääkimismeeskonna "kattena kasutamises" ning ka Euroopa ametnikud ja osa USA seadusandjaid on kokkulepet teravalt kritiseerinud.
Põhipunktid
- Türgi saab osa Vene diislikütusest, mille Venemaa USA kokkuleppe järgi maailmaturgudele suunab
- Türgi energiaminister Alparslan Bayraktar pidas kokkulepet oluliseks Türgi energjajulgeolekule, mahte ta ei avaldanud
- 9. oktoobril teatas Donald Trump kokkuleppest Vladimir Putiniga Vene diislikütuse tarnimiseks USA ja maailma turgudele
- Pärast Trumpi avaldust teatas USA rahandusministeerium, et OFAC väljastab ajutise litsentsi Vene diislikütuse ekspordiks
- President Zelenskõi nimetas Ukraina läbirääkimismeeskonda USA poolt "kattena kasutatavaks" ning nimetas Trumpi avaldust ebaausaks
- USA energiaminister Chris Wright põhjendas litsentsi kui "preemiat" Venemaale sõja lõpetamiseks, välisminister Marco Rubio väitis, et diislikütus oleks nagunii müüdud
- USA senaatorid mõlemast erakonnast nõudsid Trumpilt diislikütuse kokkuleppe tühistamist
Miks see on oluline
Kokkulepe võimaldab suurendada Vene diislikütuse eksporti maailmaturgudele, sealhulgas Türki, mis võib anda Venemaale sõja ajal majanduslikku hingamisruumi. USA ja Ukraina vahel tekkinud avalik lahkarvamus, kus Zelenskõi süüdistas USA-d Ukraina meeskonna "kattena kasutamises", on ebatavaliselt terav. Trumpi administratsiooni liikmed on esitanud kokkuleppe eesmärgi kohta vastukäivaid selgitusi ning USA senaatorid mõlemast erakonnast nõuavad selle tühistamist, mis viitab Valge Maja sisemisele poliitilisele survele.
Mis juhtus
9. oktoobril teatas Donald Trump, et on Vladimir Putiniga kokku leppinud Vene diislikütuse tarnetes USA ja maailma turgudele. Pärast seda teatas USA rahandusministeerium, et OFAC väljastab ajutise litsentsi Vene diislikütuse ekspordiks. Türgi energiaminister Alparslan Bayraktar kinnitas, et Türgi saab sellest kokkuleppest osa; ta pidas seda oluliseks Türgi energjajulgeolekule, kuid ei täpsustanud tarne mahte. Bayraktari sõnul oli Venemaa viimastel kuudel diislikütuse eksporti varustusprobleemide tõttu piiranud. USA presidentlikud saadikud Jared Kushner ja Steve Witkoff selgitasid Ukraina ametnikele, et ekspordilitsents on katse tuua Moskvat läbirääkimistelaua taha. President Volodõmõr Zelenskõi aga süüdistas USA-d Ukraina läbirääkimismeeskonna "kattena kasutamises" ja nimetas Trumpi avaldust ebaausaks ning mitte partnerlikuks. Kokkulepet on teravalt kritiseerinud ka Euroopa ametnikud ja osa vabariiklastest – Trumpi enda partei liikmetest. USA senaatorid mõlemast erakonnast nõudsid kokkuleppe tühistamist. Administratsiooni sees andsid USA energiaminister Chris Wright ja välisminister Marco Rubio kokkuleppe eesmärgist vastukäivaid selgitusi.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kolm allikat on Ukraina meediakanalid ja framevad kokkulepet kriitilisest vaatenurgast. Esile tõstetakse Zelenskõi süüdistust, et USA kasutab Ukraina läbirääkimismeeskonda "kattena", samuti Euroopa ja USA mõlema erakonna seadusandjate kriitikat ning Wrighti iseloomustust kokkuleppest kui "preemiast" Moskvale.
Kus kajastused lahknevad
USA energiaminister Chris Wright põhjendas Vene diislikütuse ekspordilitsentsi kui "preemiat", mille eesmärk on sundida Venemaad sõda lõpetama. Välisminister Marco Rubio selgitas kokkulepet teisiti, väites, et diislikütus oleks niikuinii turul müüdud. Need kaks selgitust on omavahel vastuolus ega selgita kokkuleppe tegelikku eesmärki.
Taust
Venemaa oli viimastel kuudel enne kokkulepet diislikütuse eksporti varustusprobleemide tõttu piiranud. Türgi sõltub endiselt suuresti energiaimpordist Venemaalt, Iraanist ja Aserbaidžaanist, püüdes samal ajal mitmekesistada oma tarnijaid. Türgi plaanib 2028. aastal mustal merel käivitada teise ujuvplatvormi gaasitootmiseks, et tõsta päevast tootmist 45 miljoni kuupmeetrini.