Zelenski: võimalik kohtumine Trumpiga New Yorgis 21.–23. septembril
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 14. septembril eetrisse läinud telesaates, et võib kohtuda USA presidendi Donald Trumpiga 21.–23. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal. Kõneaineks on energiarelvastuses kehtiv vaherahu Venemaaga ja vastaslöökide peatamine Mustal merel enne talve.
Põhipunktid
- Zelenski sõnul võib kohtumine Trumpiga toimuda 21.–23. septembril UNGA 81 kõrgetasemelise nädala raames New Yorgis.
- Kavandatav päevakord hõlmab energiarelvastuse vaherahu ja vastastikuste löökide peatamist Mustal merel enne talve.
- Zelenski: isegi kui Putin ei taha täielikku vaherahu, on vaja vähemalt energia- ja teraviljavaherahu.
- Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid Kiievit koos Briti, Prantsuse ja Saksa julgeolekunõunike ning nõupidamistega.
- 8. septembril helistas Trump Putinile ja nõudis Venemaa sõja võimalikult kiiret lõppu.
- 10. septembril teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et läbirääkimised energiarelvastuse vaherahust praegu ei toimu.
- Alates 2026. aasta algusest on Ukraina teinud üle 70 löögi Venemaa naftatehastele; Moskva piiras diislikütuse eksporti kuni 31. jaanuarini 2027.
Miks see on oluline
New Yorgis toimuv kohtumine Zelenski ja Trumpi vahel ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal võib tuua osalise vaherahu, mis kataks energiarajatisi ja Musta merd – kriitiline enne talist küttehooaega. Zelenski on väljendanud valmisolekut piirduda energia- ja teraviljavaherahuga juhul, kui Putin ei nõustu sõja täieliku lõpetamisega, samas kui Kreml on seni sellistele läbirääkimistele vastu olnud. Trumpi eriesindajate hiljutine reis Kiievisse koos Briti, Prantsuse ja Saksa nõunikega ning Trumpi hiljutine kõne Putinile viitavad diplomaatilise protsessi elavnemisele.
Mis juhtus
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 14. septembril telesaates Yedyni Novyny, et ta võib kohtuda USA presidendi Donald Trumpiga 21.–23. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelise nädala (UNGA 81) ajal. Kõneaineks oleks energia- ja merevaherahu Venemaaga – peatades vastastikused löögid Mustal merel ja energiaobjektide vastu enne talve. Zelenski lisas, et isegi kui Putin ei ole valmis sõda täielikult lõpetama, on vaja vähemalt energia- ja teraviljavaherahu. Kohtumist arutatakse pärast Trumpi eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri septembri alguse visiiti Kiievisse, kus nendega kaasas olid Briti, Prantsuse ja Saksa julgeolekunõunikud. 8. septembril helistas Trump Putinile ja nõudis Venemaa sõja võimalikult kiiret lõppu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kolm Ukraina allikat esitavad kohtumise Zelenski diplomaatilise algatusena ja rõhutavad riigi valmisolekut osaliseks energia- ja teraviljavaherahuks. Ajakirjandus toob esile, et India, Egiptus, Saudi Araabia ja mitmed Euroopa ning Aasia riigid toetavad Musta mere teraviljakoridori taastamist, sest nende turud on blokaadist mõjutatud. Peskovi vastuseis energiarelvastuse vaherahule esitatakse tõendina Venemaa vastuseisu kohta ning Kiievi külastust koos Briti, Prantsuse ja Saksa nõunikega nähakse mitmepoolse diplomaatilise kaasatusena.
Kus kajastused lahknevad
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 10. septembril, et läbirääkimised võimalikust energiarelvastuse vaherahust Ukrainaga praegu ei toimu, ja keeldus vastamast küsimusele, kas Moskva oleks valmis lööke Ukraina energiarajatustele peatama, kui Ukraina lõpetaks rünnakud Venemaa naftatehastele. See on vastuolus Zelenski väljendatud valmisolekuga niisugust vaherahu Trumpiga arutada.
Taust
Venemaa on blokeerinud Ukraina juurdepääsu Mustale merele ja Ukraina on vastanud Venemaa blokeerimisega; Zelenski nimetab seda õiglaseks vastuseks. Trumpi eriesindajad kohtusid Putiniga Venemaal 5. septembril 2025, külastasid Ukrainat 6. septembril ning märkisid pärast reisi, et kuigi uusi ideid on, ei tea nad, kas Putin on valmis sisulisteks läbirääkimisteks. Presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov on öelnud, et uus rahukõneluste voor võib toimuda oktoobri alguses. Varem on Ukraina pakkunud Ameerika vahendusel Venemaale energiaobjektide löökide peatamist; Putin ei toetanud ettepanekut. Alates 2026. aasta algusest on Ukraina teinud üle 70 löögi Venemaa naftatehastele; Moskva piiras diislikütuse eksporti kuni 31. jaanuarini 2027.