EL lükkas tagasi Ukraina taotluse saada 2027. aasta raha ennetähtaegselt
Euroopa Liit keeldus Ukraina palvest tuua 2027. aastaks planeeritud osa toetusest ette ning nõuab selle asemel reformide elluviimist, mis võiksid vabastada umbes 34 miljardit eurot veel 2026. aastaks. Ukraina on paljudes allikates viidanud 27 miljardi dollari suurusele täiendavale kaitseelarve vajadusele ning kriitilisele rahandusolukorrale.
Põhipunktid
- EL keeldus Ukraina palvest tuua osa 2027. aasta toetusest ette.
- EL nõuab reforme, mis võiksid vabastada umbes 34 miljardit eurot veel 2026. aastaks.
- Ukraina hindas suvel täiendavad kaitseelarve vajadused 27 miljardi dollarini ning palus katta need 2025. aasta lõpus kokku lepitud 90 miljardi euro suurusest ELi laenust.
- 2026. aastal on Ukraina seni laenust saanud vaid 15,7 miljardit eurot.
- Nõutavate reformide hulka kuuluvad käibemaksuvabastuse kaotamine väikepakettidelt ja uued reeglid digiplatvormide maksustamiseks.
- Mõlemad seadused on Ukraina parlamendis juba vastu võetud, kuid sisaldavad vaidlusalust muudatust, mis nõrgendab poliitiliselt mõjukate isikute reegleid – ELi komisjonid hoiatavad selle eest.
Miks see on oluline
Ukraina seisab silmitsi suure kaitseelarve vajadusega, mida ta ise katta ei suuda, ning EL on peamine IMF-i-väline rahastaja. EL seob edasised väljamaksed konkreetsete maksu- ja korruptsioonivastaste reformidega, sidudes Ukraina sõjaaja rahanduse reformikursiga. Vaidlusalune poliitiliselt mõjukate isikute reegleid nõrgendav muudatus võib blokeerida ligipääsu ülejäänud ELi rahale; 2026. aasta aeglaste väljamaksete tõttu palutud ettemakse keeldumine süvendab Ukraina lähikuude eelarvesurvet ning tõstab oktoobri keskel oodatava 2027. aasta vajaduste hindamise panuseid. Otsus mõjutab ka paralleelseid läbirääkimisi IMF-iga ja 2027. aasta laiemat rahastuspaketti.
Mis juhtus
Euroopa Liit keeldus Ukraina palvest tuua 2027. aastaks planeeritud toetuse osa ette. Brüsseli sõnul peaks Kiiev hoopis täitma lubatud reformid, mis võiksid vabastada umbes 34 miljardit eurot veel 2026. aastaks. Suvel hindas Ukraina oma täiendavad kaitseelarve vajadused 27 miljardi dollarini ja palus Euroopa Komisjonil katta see puudujääk 2025. aasta lõpus kokku lepitud 90 miljardi euro suuruse ELi laenu ettemakstud tranchide abil. 2026. aastal on Ukraina sellest laenust seni kätte saanud ainult 15,7 miljardit eurot, osalt seetõttu, et reformid on veninud. Nõutavate reformide hulka kuuluvad käibemaksuvabastuse kaotamine väikepakettidelt ja uued reeglid digiplatvormide maksustamiseks; mõlemad seadused on Verkhovna Radas juba vastu võetud, kuid sisaldavad poliitiliselt mõjukate isikute reegleid nõrgendavat vaidlusalust muudatust. ELi volinikud Valdis Dombrovskis ja Marta Kos saatsid Verkhovna Rada esimehele kirja, milles rõhutasid, et poliitiliselt mõjukate isikute reeglite mis tahes nõrgendamise vältimine on "äärmiselt oluline"; kui muudatus jõustub, võib see seada ohtu Ukraina vastavuse ELi rahastamistingimustele. Samal ajal hindab Euroopa Komisjon Ukraina 2027. aasta rahalisi vajadusi – tulemused esitletakse ELi liidritele oktoobri keskel.
Kus kajastused lahknevad
FT kirjeldas pingelisi läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodymyr Zelensky ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni vahel reformide üle. Zelensky aga eitas avalikult, et läbirääkimised oleksid olnud pingelised, ning nimetas kohtumist "väga heaks", mööndes samas, et sõja ajal ei saa Ukraina alati tavapärase reformigraafiku järgi toimida.
Taust
2025. aasta lõpus leppis EL kokku 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale, mis katab suurema osa riigi 2026.–2027. aasta vajadustest ja võimaldab kuni 45 miljardi euro väljamakset aastas tingimusel, et reformide verstapostid on täidetud. 2026. aastal on Ukraina sellest laenust seni saanud vaid 15,7 miljardit eurot; osalt on põhjuseks reformide aeglane elluviimine. Kaks reformi – käibemaksuvabastuse kaotamine väikepakettidelt ja uued digiplatvormide maksustamise reeglid – on Verkhovna Radas juba vastu võetud, kuid sisaldavad poliitiliselt mõjukate isikute reegleid nõrgendavat vaidlusalust muudatust, mille eest ELi volinikud on hoiatanud. Ukraina hindas oma täiendavad kaitseelarve vajadused 27 miljardi dollarini ning peab läbirääkimisi IMF-iga kaheksamiljardi-dollari-suuruse programmi üle, mille edasised väljamaksed on seotud kokkulepetega ELi ja teiste partneritega 2027. aasta rahastamiseks. Peaminister Serhii Koretskyi kirjeldas septembri keskel Ukraina riigieelarvet "kriitilise lähedaseks" ning teatas 30. septembril, et valitsuskabinet on alustanud maksimaalse kokkuhoiu meetmeid.