Koretski ja Dombrovskis arutasid Ukraina rahandusvajadusi aastateks 2026–2027
Ukraina peaminister Serhiy Koretsky pidas 7. septembril videokõne Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Valdis Dombrovskisega. Arutlusel olid Ukraina rahalised vajadused aastateks 2026 ja 2027, EL-i 90 miljardi eurose laenuprogrammi reformide elluviimine ning 2027. aasta finantsstrateegia ettevalmistamine. Komisjon teatas, et konkreetset summat pole veel määratud ja lähipäevadel jätkuvad tehnilised konsultatsioonid.
Põhipunktid
- 7. septembril toimus videokõne Ukraina peaministri Serhiy Koretsky ja EL-i majandusvoliniku Valdis Dombrovskise vahel.
- Kolm peamist teemat olid Ukraina rahalised vajadused 2026. ja 2027. aastaks, reformide elluviimine 90 miljardi eurose laenu raames ning 2027. aasta finantsstrateegia ettevalmistamine.
- Euroopa Komisjon teatas, et Ukraina pole esitanud ametlikku taotlust 2027. aastaks ette nähtud laenuosa ennetähtaegseks väljamakseks 2026. aastal.
- Koretsky tõstis esile külmutatud Venemaa varade teema; Dombrovskis kinnitas, et see jääb päevakorda.
- Dombrovskis plaanib 8. septembril kohtuda IMF-i juhi Kristalina Georgievaga, et arutada IMF-i Ukraina-missiooni tulemusi.
- Euroopa Komisjon märkis, et ka teised rahvusvahelised partnerid peaksid Ukrainale antavat abi suurendama; Norra lubas 2027. aastaks 9 miljardit dollarit.
Miks see on oluline
Kõne puudutas seda, kuidas EL katab suure osa Ukraina eelarve- ja kaitsevajadustest aastatel 2026–2027, mis on Ukraina sõjaaja rahastamise keskmes. 90 miljardi eurose laenuprogrammi tingimuslikkus tähendab, et raha laekumine sõltub Ukraina reformide elluviimisest ja konkreetsete seaduste vastuvõtmisest Verkhovna Radas. Külmutatud Venemaa varade teema võib tähendada potentsiaalselt muutlikku, kuid poliitiliselt vaidlustatud täiendava rahastuse allikat.
Mis juhtus
7. septembril kell 11.00 Brüsseli aja (12.00 Kiievi aeg) järgi toimus umbes 30 minutit kestnud videokõne Ukraina peaministri Serhiy Koretsky ja Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Valdis Dombrovskise vahel. Arutati kolme peamist teemat: Ukraina rahalised vajadused aastateks 2026 ja 2027, reformide elluviimine 90 miljardi eurose laenuprogrammi rahastuse vabastamiseks ning 2027. aasta finantsstrateegia ettevalmistamine. Pärast kõnet teatas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Balázs Ujváry Brüsselis ajakirjanikele, et konkreetset summat Ukraina 2026.–2027. aasta rahaliste vajaduste katteks pole veel kindlaks määratud ja lähipäevadel ning -nädalatel jätkuvad tehnilised konsultatsioonid. Komisjon kinnitas ka, et Ukraina pole esitanud ametlikku taotlust 2027. aastaks ette nähtud 90 miljardi eurose laenu osa ennetähtaegseks väljamakseks 2026. aastal. Koretsky tõstis esile külmutatud Venemaa varade küsimuse; Dombrovskis kinnitas, et see jääb Euroopa Komisjoni päevakorda. Samuti lepiti kokku, et ka teised rahvusvahelised partnerid peaksid Ukrainale pakutavat abi – nii eelarvelist kui ka kaitselist – suurendama; näitena tõi Ujváry Norra hiljutise 9 miljardi dollarilise lubaduse 2027. aastaks. Dombrovskis plaanis 8. septembril kohtuda IMF-i juhi Kristalina Georgievaga, et arutada IMF-i Ukraina-missiooni tulemusi. Lisaks rahalistele teemadele rõhutas Koretsky vajadust suurendada survet Venemaale, sealhulgas täiendavate sanktsioonide ning nende täitmise kontrolli kaudu, ning kinnitas, et Ukraina EL-iga ühinemine on tingimusteta prioriteet.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia raamistab kõnet eelkõige kui Kiievi pingutust tagada jätkuv ja võimalikult kiirendatud EL-i finantstugi, tuues esile 27 miljardi eurose kaitse-eelarve defitsiidi ning soovi kiirendada 90 miljardi eurose laenu väljamakseid ja kaaluda külmutatud Venemaa varade kasutamist. Käsitlus toob esile ka sisepoliitilised kitsaskohad – eelkõige 1. septembril Verkhovna Radas hääletuse kaotanud rahvusvaheliste saadetiste maksustamise seaduseelnõu –, mis võivad ohustada EL-i makrofinantsabi 3,7 miljardi eurose sügisese väljamakse ja 1,45 miljardi eurose kolmanda laenuosa. Ukraina väljaanded lisavad peaministri tõstatatud prioriteetidena ka sanktsioonide surve Venemaale ja ülejäänud EL-i läbirääkimisklasterite kiirema avamise.
Kus kajastused lahknevad
Ukraina allikad erinevad programmi rahvusvahelise suuruse osas: üks artikkel viitab EL-i laenule kui 90 miljardi dollarilisele ja mainib 27 miljardi dollarilist eelarveauku, samas kui teised käsitlused viitavad 90 miljardi eurosele laenule ja 27 miljardi eurosele käesoleva aasta kaitse-eelarve defitsiidile. Samuti esineb lahknevus Ukraina 2026. aasta rahastamisvajaduste hindamisel: rahandusministeerium prognoosib 16 miljardi eurost riigieelarve defitsiiti, samas kui riigipank hindab välisrahastamise vajaduseks 12,7 miljardit dollarit.
Taust
EL-i 90 miljardi eurose laenuprogrammi raames kiideti 24. augustil heaks 6,1 miljardi euro eest Ukraina kaitsetellimusi; programmi raames makstakse Ukrainale 2026. aasta lõpuks umbes 20 miljardit eurot, uute osamaksete väljamaksed on võimalikud juba lähiajal. EL on märkinud, et 90 miljardit eurot katab vaid umbes kaks kolmandikku Ukraina vajadustest aastatel 2026–2027. Ukraina rahandusminister Serhiy Marchenko on teinud ettepaneku viia külmutatud Venemaa varad EL-i jurisdiktsiooni alla ja välja Belgia jurisdiktsioonist, et vähendada üksikute liikmesriikide riske; eelmise aasta detsembris ei olnud nõukogus selleks piisavalt toetust ning Rootsi, Madalmaad, Hispaania ja Poola on saatnud komisjonile kirja, kus kutsutakse üles taastama tööd mehhanismi väljatöötamisel. Ukraina 2026. aasta välisrahastamise kava on kokku umbes 45 miljardit dollarit, millest teatamise ajaks oli välja makstud umbes 11,6 miljardit; kinnitatud on 35 miljardit. 31. augustil arutasid Teenrid rahvasaadikud eelarveolukorda peaminister Koretsky ja rahandusminister Marchenkoga; parlamendi eelarvekomisjoni esimehe Roksolana Pidlasa sõnul vajab Ukraina aasta lõpuks veel 29,5 miljardit dollarit rahvusvahelist abi ning vähemalt 36 rahvusvaheliste programmidega võetud kohustust ei olnud tähtaegselt täidetud.