Ukraina loob julgeolekunõukogu alla tööorgani langenud sõjaväelaste tuvastamiseks
Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitse nõukogu (RNBO) sekretär Ihor Klymenko teatas 3. oktoobril presidenti korralduse alusel loodavast tööorganist, mis koondab kõik langenud kaitsjate isiku tuvastamisega seotud riigiasutused. Valitsus peab tugevdama kohtuarstliku ekspertiisi süsteemi ning piirkondadesse luuakse spetsialiseeritud bürood, mis keskenduvad üksnes sõjaväelaste surnukehade tuvastamisele.
Põhipunktid
- Tööorgan luuakse Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitse nõukogu (RNBO) alla presidenti korralduse alusel.
- Teate tegi RNBO sekretär Ihor Klymenko Telegrami vahendusel 3. oktoobril.
- Tööorgani eesmärk on kiirendada langenud sõjaväelaste tuvastamist ja parandada kohtuarstlike ekspertiiside kvaliteeti.
- Valitsus peab tugevdama kohtuarstliku ekspertiisi süsteemi, suurendama spetsialistide arvu ja tagama nõuetekohased töötingimused.
- Piirkondadesse luuakse spetsialiseeritud kohtuarstliku ekspertiisi bürood, mis tegelevad eranditult sõjaväelaste surnukehade tuvastamisega.
- Tuvastamistöö koondatakse edaspidi RNBO kontrolli alla.
Miks see on oluline
Tuhanded Ukraina pered ootavad teadet lähedaste saatuse kohta. Üle 26 000 surnukeha ja säilmetega on Ukrainale tagastatud, kuid suur osa neist on endiselt tuvastamata ning üle 90 000 inimese loetakse eriolukorra tõttu kadunuks. Tuvastamise koondamine RNBO alla ning kohtuarstliku süsteemi tugevdamine on katse seda ummikut leevendada.
Mis juhtus
RNBO sekretär Ihor Klymenko teatas 3. oktoobril Telegrami vahendusel, et presidenti korralduse alusel luuakse rahvusliku julgeoleku ja kaitse nõukogu juurde tööorgan langenud kaitsjate isiku tuvastamiseks. Uus struktuur koondab kõik tuvastamisprotsessiga seotud riigiasutused, et teha kindlaks, kus tekivad viivitused, millised otsused on puudu ja kes vastutab nende täitmise eest. Tuvastamistöö läheb edaspidi täielikult RNBO kontrolli alla.
Valitsus sai ülesande tugevdada kohtuarstliku ekspertiisi süsteemi: suurendada spetsialistide arvu ja tagada neile nõuetekohased töötingimused. Piirkondadesse on kavas luua spetsialiseeritud kohtuarstliku ekspertiisi bürood, mis tegelevad eranditult sõjaväelaste surnukehade tuvastamisega. Klymenko sõnul peab riik tagama protsesside kiiruse ja ekspertiiside kvaliteedi, sest kadunute pered vajavad vastuseid, mitte selgitusi süsteemi aegluse kohta.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kaheksa allikat on Ukraina väljaanded ja kajastavad teadet Eesti-sisese poliitilise ja julgeolekualgatusena. Rõhk on RNBO sekretäri Ihor Klymenko rollil ning presidenti korraldusel, mis algatuse taga on. Ukraina meedia toob esile tuvastamise kiireloomulisuse kadunute perede jaoks ning kohtuarstliku ekspertiisi süsteemi struktuursed puudujäägid, mida uus tööorgan peaks parandama.
Kus kajastused lahknevad
Allikad on üksmeelel sündmuse sisus, kuid erinevad teate kuupäeva märkimise täpsuses: üks allikatest märgib Klymenko Telegrami-teate 3. oktoobrini, teised ei anna otsest kuupäeva.
Taust
17. septembril tagastas Vene pool Ukrainale 252 surnukeha, kelle väidetavalt on Ukraina kodanikud, sealhulgas sõjaväelased. 18. septembril andis peaminister Serhiy Koretsky korralduse kiirendada langenud sõjaväelaste tuvastamist. 2. oktoobril kirjutas presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov, et Ukrainale on tagastatud üle 26 000 surnukeha ja säilme, kuid suur osa neist on tuvastamata. Kadunud isikute voliniku Artur Dobroserdovi sõnul on eriolukorra tõttu kadunuks loetud üle 90 000 inimese, sealhulgas sõjaväelasi ja tsiviilisikuid. Ühtne kadunud isikute register töötab Ukrainas alates 2023. aasta maist.