Selenski ja Trump kohtusid New Yorgis: Ukraina valmis piiratudks tulekahjukokkuleppeks, Moskva lükkas energiarelva keelu tagasi

Miks see on oluline

New Yorgi kohtumine oli kõrgeim USA-Ukraina kontakt ÜRO Peaassamblee nädala jooksul ja kujundab otseselt sõja lõpetamise diplomaatia suunda. Ukraina avalikult kinnitatud valmisolek piiratud, vastastikuseks energia-, teravilja- ja mererelvarahuks kitsendab vastuvõetavate rahulahendite ruumi, samas kui Kremli avaldused ja ISW hinnang viitavad Venemaa jätkuvale maksimaalsetele nõudmistele. Putini ametlik kutse Miami G20 tippkohtumisele ning Ukraina ja Euroopa reaktsioonid sellele paljastavad lõhe Venemaa sõja jätkumise ajal legitimeerimise küsimuses. „Anchorage'i vaimu“ formaadi – mis oleks tähendanud Venemaa suveräänsuse tunnustamist Krimmi ja okupeeritud oblastite üle – eemaldamine läbirääkimistelt nii Ukraina kui ka Rubio sõnul kitsendab oluliselt Venemaa jaoks realistlikuks peetava kokkuleppe piire.

Mis juhtus

22. septembril 2026 kohtusid New Yorgis ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump. Kohtumisel osalesid USA delegatsioonis välisminister Marco Rubio, rahandusminister Scott Bessent, erisaadik Steve Witkoff ja Jared Kushner; Ukraina delegatsioonis presidenti kantselei juht Kirill Budanov, välisluureteenistuse juht Rustem Umerov, välisminister Andrii Sibiha, fraktsiooni „Rahva teener“ juht David Arakhamia ning presidenti kantselei asejuhataja Pavlo Palisa. Zelenski nimetas kohtumist „positiivseks“ ja „tulemuslikuks“.

Kohtumise järel kinnitas Zelenski, et Ukraina on valmis igat liiki energiarelvarahuks Venemaaga vastastikkuse tingimusel ning et arutusel on kolme liiki võimalikud relvarahud: energia-, teravilja- ja merenduse valdkonnas. Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene naftatöötlustehaste pihta juhul, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina kriitilise taristu, toiduväljaveo ja energeetikasektori vastu.

23. septembril kohtus Rubio Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ning teatas, et mõlemad pooled väljendasid huvi piiratud relvarahu vastu, mis puudutaks energiat ja teravilja. Samal päeval ÜRO Julgeolekunõukogu istungil ütles Lavrov, et Venemaa ei peata oma nn „erisõjalist operatsiooni“ läbirääkimiste jaoks „mitte mingil kujul“. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vastas küsimusele, kas lääne avaldused energiarelvarahu kohta on pelgalt retoorika, et „täiesti“, ning kordas Kremli ultimaatumit, et Zelenskiga võib kohtuda „ainult Moskvas“. President Vladimir Putin kordas samal päeval, et Vene väed on võimelised saavutama kõik Moskva sõjaeesmärgid lahinguväljal. ISW hinnangul lükkas Venemaa ettepaneku sisuliselt tagasi.

23. septembril kutsus Rubio Putini ametlikult G20 liidrite tippkohtumisele, mis toimub 14.–15. detsembril Miami Floridas. Rubio väljendas lootust, et Putin kutse vastu võtab. Peskov teatas 24. septembril, et Venemaa on kutse eest tänulik ja otsustab osalemise diplomaatiliste kanalite kaudu, lisades, et Putiniga kohtumist Zelenskiga saab pidada „ainult Moskvas".

Zelenski teatas, et New Yorgi kohtumise järel oli arutusel kolm USA-poolset kohest deeskalatsioonisammu: energiarelvarahu, Musta mere teraviljakoridori taaskäivitamine ja kolmepoolne USA-Venemaa-Ukraina tippkohtumine. Ta nimetas G20 formaati üheks parimaks võimaluseks reaalse tulemusega kolmepoolseks kohtumiseks ning kinnitas, et Kiiev toetaks seda formaati, kui vastav kokkulepe sõlmitakse. USA eriesindajad Witkoff ja Kushner võtavad läbirääkimiste pidamiseks Venemaa ja partneritega mõnenädalase pausi.

Zelenski teatas kohtumisel Ukraina kogukonna esindajatega USAs, et nn „Anchorage'i vaim“ – formaat, mis nägi ette Venemaa suveräänsuse tunnustamist Krimmi ning Donetski, Luhanski ja Hersoni ja Zaporižžja okupeeritud alade üle – on läbirääkimisprotsessist lahkunud. Tema sõnul mängisid selles suurimat rolli Ukraina relvajõud. Rubio nimetas „Anchorage'i kokkuleppeid“ Ukraina jaoks vastuvõetamatuks ja veelgi vastuvõetamatumaks praegu, lisades, et rahu saavutamine nõuab „uusi ideid“ ja „uusi kontseptsioone".

Lisaks teatas Zelenski, et Trump on positiivselt meelestatud andma Ukrainale litsentsi Patriot-süsteemide rakettide tootmiseks, kuid konkreetset vastust rakettide tarnimise kohta USA-lt veel ei tulnud. Ta nimetas Ukraina praeguseks vajaduseks Ameerika tehnoloogiaid ja „talvist paketti“, sealhulgas Patriot-süsteemide interceptor-rakette.

ZN.UA teatas 24. septembril diplomaatilistele allikatele viidates, et New Yorgis oli kavandatud kolmepoolne Ukraina-Venemaa-USA kohtumine osalejatega Budanov, Umerov, Kushner, Witkoff ja Dmitriev. Ukraina presidendi kantselei teatas, et Ukraina delegatsioon oli juba teel koju ning et meediaallikatele ei ole delegatsioonis allikaid.

Bloomberg teatas, et Putin jätab tõenäoliselt Miami G20 tippkohtumise vahele ja osaleb Hiinas toimuval APECi foorumil esimest korda alates 2017. aastast; samuti lükkas Putin tagasi Zelenski ettepaneku pidada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks G20 tippkohtumise raames USA-s.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina presidendi sõnul on Ukraina valmis igat liiki piiratud relvarahuks energeetika-, teravilja- ja merenduse valdkonnas vastastikkuse tingimusel, ning Kiiev on korduvalt rõhutanud, et Moskva keeldub kompromissist. Zelensi sõnul otsib Ukraina võimalikult kiiret sõja lõppu, kuid ei nõustu loobuma oma territooriumist, iseseisvusest ja vabadusest. Ta teatas ka, et niinimetatud „Anchorage'i vaim“ – formaat, mis oleks tähendanud Venemaa suveräänsuse tunnustamist Krimmi ja okupeeritud oblastite üle – on läbirääkimistelt lahkunud, ning andis selle eest suurima teene Ukraina relvajõududele. Diplomaatiline kommentaator Kostjantõn Jelissejev iseloomustas Trumpi New Yorgi kohtumist kui sisuliselt tühja sündmust, mis oli Trumpile oluline eelkõige seoses eelseisvate USA vahevalimistega; samuti märkis ta, et Zelenski ei andnud otseseid vastuseid küsimustele Patriot-süsteemide ja Grahami seaduse rakendamise kohta.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Sisendis esitatud allikatekogum koosneb eranditult Ukraina-meelsetest Ukraina riigi ajakirjandusväljaannetest; rahvusvaheliste allikate eraldi võrdlus ei ole seetõttu sisendi põhjal võimalik.

Kus kajastused lahknevad

Allikad on eri meelt selles, kas kolmepoolne Ukraina-USA-Venemaa kohtumine New Yorgis 24. septembril tegelikult toimus: ZN.UA teatas kavandatud kohtumisest nimetatud osalejatega (Budanov, Umerov, Kushner, Witkoff, Dmitriev), Ukraina presidendi kantselei seevastu kinnitas, et Ukraina delegatsioon oli juba teel koju ja et meediaallikad ei ole delegatsioonis esindatud.

Samuti on vaidlust selle üle, kas pooled on energiarelvarahus kokku leppinud: Trump teatas 14. septembril, et Ukraina ja Venemaa nõustusid mitte lööma üksteise energeetikataristu pihta; Zelenski ja teised raportid kinnitavad, et Ukraina valmisolek on tingimuslik ja vastastikune ning et siduvat kokkulepet ei ole.

Kolmandaks on erimeelsus selles, kas Venemaa väljendas huvi piiratud energia- ja teraviljarelvarahu vastu: Rubio teatas pärast kohtumist Lavroviga 23. septembril, et mõlemad pooled väljendasid huvi, kuid Peskovi vastus ja ISW analüüs järeldasid, et Venemaa lükkas ettepaneku sisuliselt tagasi ja püsib maksimaalsete nõudmiste juures.

Neljandaks on Putini osalemine Miami G20 tippkohtumisel vaieldav: Rubio teatas ametlikust kutsest ja lootusest, et Putin tuleb; Peskov ütles, et Venemaa on tänulik ja otsustab diplomaatiliste kanalite kaudu; Bloomberg teatas, et Putin jätab Miami tippkohtumise tõenäoliselt vahele ja osaleb hoopis APECil Hiinas; samuti lükkas Putin tagasi Zelenski ettepaneku pidada sõja lõpetamise läbirääkimisi G20 raames.

Taust

New Yorgis toimus ÜRO Peaassamblee 22.–23. septembril 2026, mis andis raami Trumpi-Zelenski ja Rubio-Lavrov kohtumistele. USA vahendatud Ukraina-Venemaa-USA läbirääkimiste varasemad voorud toimusid 2026. aasta alguses Abu Dhabis; delegatsioonitasemel toimus viimane kolmepoolne kohtumine veebruaris, enne sõda Iraaniga. „Anchorage'i kokkulepped“ ehk „3+2“ formaat pärinesid Trumpi ja Putini tippkohtumiselt Anchorage'is 2025. aasta augustis ning nägid ette Venemaa suveräänsuse tunnustamist Krimmi, Donetski ja Luhanski oblastite ning Hersoni ja Zaporižžja osaliselt okupeeritud alade üle (tegeliku kontaktjoone järgi).