Venemaa tabas drooniga Kiievi Põhjasilda teist järjestikust päeva

Miks see on oluline

Põhjasild on üks väheseid Dneprit ületavaid ühendusi Kiievi kahe kalda vahel ning selle löögid järgivad Lõunasilla täielikku sulgemist. Kahe peamise silla järjestikused kahjustused ohustavad pealinna transpordisüsteemi ja võivad süvendada logistilisi probleeme enne talve. Rünnak Saksamaa liidukantsleri visiidi ajal andis sündmusele tugeva rahvusvahelise sümbolismi ning Merkel teatas uuest Saksa abipaketist.

Mis juhtus

Hommikul 4. oktoobril tabas Vene reaktiivne Shahed-tüüpi droon Kiievi Põhjasilda, tekitades teepinnas suure kraatri ja sulgedes tõhusalt ühe sõidurea. Vigastada sai kaks inimest, kellest üks hospitaliseeriti ja teine sai abi kohapeal. Rünnak kahjustas ka Desnjanskipiirkonnas asuvat küttetorustikku, jättes elanikud ajutiselt ilma sooja veeta.

Löök sillale oli teine järjestikune päev: 3. oktoobril oli Vene droon tabanud sama silda, kahjustades teepinda ja trollikontaktvõrku ning vigastades kaht inimest. Varem, 1.–2. oktoobril, tabas Venemaa droonidega viis korda Lõunasilda, kahjustades teepinda, sillatala, põrkepiirdeid ja metroo kaitsvat betoonkatet; Lõunasild suleti täielikult sõidukitele ja metronile, põhjustades Kiievis ulatusliku transpordikollapsi.

Öösel 3.–4. oktoobril (alates kella 18:00-st 3. oktoobril) ründas Venemaa Ukrainat 135 löögidrooniga, sealhulgas 52 reaktiivse Shahed-tüüpi drooniga, lisaks Gerbera droonid, Banderol/Dan-T tüüpi droonid ning Parodia-tüüpi peibutisdroonid. Rünnakud tulid suundadest Orel, Kursk, Millerovo, Primorsko-Akhtarsk Venemaal ning okupeeritud Donetski ja Krimmi (Hvardiiske) aladelt. Kella 08:30 seisuga oli Ukraina õhutõrje lasknud alla või summutanud 123 vaenlase drooni ja kaks Banderol/Dan-T tüüpi drooni; lööke registreeriti viies kohas ning alla lastud droonide tükke langes veel viies kohas.

Kiievi linnavalitsus teatas ka Põhjasilla juurde saadetud päästeteenistustest ning korraldas ümber ühistranspordiliine: trollid nr 29, 30, 31, 47 suunati ümber Darnõtsja platsile ja Pošaina metroojaama, bussid nr 22 ja 91 viidi ajutiselt üle Darnõtska sillale, buss nr 114 suunati ümber Podilski sillale. President Zelenskõi näitas sotsiaalmeedias videot hommikusest löögist Põhjasillale ning teatas lähipäevil oodata olevatest olulistest kokkulepetest Ukraina ja Saksamaa vahel kaitse tugevdamiseks. Rünnak toimus Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merzi visiidi ajal Kiievis.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina allikad rõhutavad konkreetseid kahjustusi ja tagajärgi: droonijäänuste langemist ja tulekahjusid Kiievi linnaosades (Desnjanskipiirkond, Dnipropiirkond, Holosiivskipiirkond, Darnõtskipiirkond), küttetorustiku vigastust ja soojavee kadumist, ühistranspordi ümbersuunamist ning Dnepri ülesõitude katkemist, sealhulgas endiselt suletud Lõunasilda. Käsitlus seob löögid Zelenskõi nädala kokkuvõttega (üle 1 900 löögidrooni, 1 700 lennupommi ja 25 raketti), õhutõrje tabamuste määraga ning kokkulepetega Saksamaaga kaitse tugevdamiseks. Tsitaatidena tuuakse Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnu linna "väga dramaatilisest olukorrast".

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Rahvusvahelised allikad (Reuters ja muud ingliskeelsed väljaanded) raamistavad rünnakut toimumisena Saksa liidukantsleri ootamatu Kiievis-visiidi ajal, tuues esile sümbolismi ja väljakuulutatud Saksa abipaketi (1 miljard eurot sõjalist abi ja 350 miljonit eurot energeetikasektori taastamiseks) ning Merzi avalduse, et Ukraina ees ootavad otsustavad nädalad. Käsitlus keskendub strateegilisele motiivile – sillad troopide ja lastiveo sihtmärgina, Venemaa välisministeeriumi hoiatus ning "logistilise õudusunenäo" oht, kui ülesõidud jäävad suletuks. Lisaks esitatakse Euroopa Liidu suursaadiku Katerõna Maternova hukkamõist ning EL-i toetuse numbrid (28,3 miljardi euro väärtuses kaitsehangete kava ja 6,6 miljardit eurot sõjalist abi).

Kus kajastused lahknevad

Allikad erinevad õhuhäirete arvus Kiievis öösel 3.–4. oktoobril: osa allikaid märgib kaks või kolm häiret, üks hilisem koondkokkuvõte aga kuni kuut häiret üleöö. Üks Kiievile keskendunud käsitlus omistab reede transpordikollapsi 1.–2. oktoobri Lõunasilla löökidele, kuid laiem kajastus seab rünnakute järjestuse ühtemoodi paika: 1.–2. oktoobril Lõunasild ja 3.–4. oktoobril Põhjasild.

Taust

1.–2. oktoobril tabas Venemaa droonidega viis korda Kiievi Lõunasilda, kahjustades teepinda, sillatala, põrkepiirdeid ja metroo kaitsvat betoonkatet; sild suleti täielikult sõidukitele ja metronile, põhjustades Kiievis transpordikollapsi. 3. oktoobril tabas Vene droon Põhjasilda, kahjustades teepinda ja trollikontaktvõrku ning vigastades kaht inimest; liiklust sillal piirati. Venemaa välisministeerium oli eelnevalt hoiatanud välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma ning väitis, et droonid tabasid sildu, mida kasutatakse Ukraina vägede ja sõjaväelastide veo sihtmärgina. Ukraina taastus- ja infrastruktuuriminister Mõkola Kalašnõk teatas 3. oktoobril, et sillakahjustuste korral rajatakse reservülesõidud (paisud koos pontoonsildadega, mis katavad vähemalt 50% sildade läbilaskvusest kuni kolme kuu jooksul). 28. septembril ütles president Zelenskõi, et Ukraina õhutõrje laseb massiivsete rünnakute ajal alla umbes 70% droonidest (reaktiivsete puhul 57%); 29. septembril teatas ta, et Ukraina on tuvastanud esimesed reaktiivsete Shahed-tüüpi droonide allatulistamiseks mõeldud relvade prototüübid.