Kyivsse Põhjasilla kahjustatud lõik ja soojatorustik remonditud
Pärast Venemaa droonirünnakute seeriat Kiievi sildadele oktoobri alguses teatas Kiievi linnavalitsus 6. oktoobril, et Põhjasilla kahjustatud lõik ja selle lähedane soojatorustik on remonditud ning Desnjannski rajooni elanikele on taastatud soojaveevarustus. Rünnakud – 1. oktoobril Põhjasillale, 3. ja 4. oktoobril samuti Põhjasillale – olid esimesed suurele Kiievi Dnepri ületavale transpordisillale suunatud löögid alates täiemahulise sõja algusest, tekitasid linnas transpordikaose ja vigastasid kahte inimest.
Põhipunktid
- 6. oktoobril teatas Kiieivi linnavalitsus, et ettevõte «Kiïivavtoshljahmist» remontis 4. oktoobri rünnakus kahjustatud Põhjasilla lõigu.
- Remont hõlmas sõidutee aluse tugevdamist, spetsiaalse metallplaadiga katmist ja uue asfaltbetoonkihi paigaldust ning kahjustatud konstruktsioonielementide taastamist.
- Ettevõte «Kiïivteploenergo» parandas Põhjasilla lähedase kahjustatud soojatorustiku ja taastas soojaveevarustuse Desnjannski rajooni elanikele.
- 1. oktoobril tabas Venemaa droonidega korduvalt Kiievi Lõunasilda, kahjustades selle kandurit, põrkepiiret ja metroo kaitsvat betoonkatet.
- 3. ja 4. oktoobril lõi Venemaa Põhjasilda, tekitades teepinnale suure kraatri ja vigastades kahte inimest.
- Need olid esimesed suurele Kiievi Dnepri ületavale transpordisillale suunatud Vene rünnakud alates täiemahulise sõja algusest.
- Sildade sulgemine ja piirangud tekitasid Kiievis transpordikaose; peamagistraalid olid blokeeritud ja ühistransport sõitis muudetud marsruutidel ning hilinenud graafikuga.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole ühel meelel rünnaku ohvrite arvus: kõige sagedamini mainitakse kahte vigastatut 3. oktoobri Põhjasilla löögist, kuid mõned allikad teatavad kahest vigastatust ka 4. oktoobri löögi puhul. Samuti on erimeelsus selles, kas munitsipaalettevõtte Teplokomunenergo töötajate üleviimine vasakkaldalt paremkaldale on seotud sildade tulistamisega – ettevõte ise seda seost ei kinnitanud. Kolmas lahknevus puudutab küsimust, kas Kiievi sildade sulgemine õhutõrje ajal on otstarbekas: analüütik Oleksandr Serhiienko peab seda ebaloogiliseks ja vaenlasele sisuliselt kasulikuks, sest sillad on niigi umbes kaks kolmandikku ajast kasutuskõlbmatud, samas kui eraldi inseneriallikas leiab, et ainus tõhus kaitse sillastele on õhutõrje ja insenerikaitsevahendid on piiratud väärtusega.
Taust
Alates 1. oktoobrist 2025 tabasid Vene droonid korduvalt Kiievi Lõunasilda, kahjustades selle kandurit, põrkepiiret ja metroo kaitsvat betoonkatet. 3. oktoobril sai Põhjasilla droonilöögist kahjustada teepind ja trollikontaktvõrk, tekkis läbimurre ning kaks inimest said vigastada – üks hospitaliseeriti, teisele osutati abi kohapeal. 4. oktoobri hommikul tekitas uus löök Põhjasilla teepinda suure kraatri. «Rohelise» (Süretsko-Petšerska) metrooliini liiklus peatati pärast Lõunasilla rünnakuid ning taastus 4. oktoobrist, kuid piirdus ühe rongiga sillal korraga, vahelduva pöördega Võdubõtši ja Osokorkõ jaamades ning dispetseriregulatsiooniga tipptundidel. Ukrzaliznõtsja käivitas 5. oktoobrist 18 lisakiiret Võdubõtši–Darnõtsja–Võdubõtši liinil parem- ja vasakkalda ühenduse parandamiseks. Insener Oleh Hrechukh hindas keskmise kuni 100 m Kiievi viadukti täieliku rekonstrueerimise maksumuseks umbes 600–700 miljonit grivnat ja kestuseks 1–1,5 aastat, uue suure Dneprisilla ehitamine läheks maksma vähemalt 15 miljardit grivnat ja võtaks üle kahe aasta; ta pidas nullist uue silla ehitamist ebasobivaks ja pooldas kohalikke parandustöid ning pidas pontoonristmike rajamist teoreetiliselt võimalikuks. Analüütik Oleksandr Serhiienko pakkus välja ühesuunalise liikluse ajastamise, lisa varjamise, valveinseneribrigaadide loomise ja kritiseeris sildade täielikku sulgemist õhutõrje ajal, viidates Kiievi linnavalitsuse andmetele, et ühe töönädalaga kestsid õhutõrjehäired 87 tundi. Taastamise, infrastruktuuri ja transpordi minister Mykola Kalashnyk teatas, et Kiiev kavatseb järgmisel nädalal alustada reservristmike ehitamist üle Dnepri, kaaludes koos vallidega pontoonristmike ehitamist ja pikemas perspektiivis tunnelit. Suured Kiievi jaemüüjad (Foxtrot, Comfy, Auchan Ukraine) valmistavad ette paindlikke töökorraldusi – rotatsioon kaupluste vahel, kaugtöö, carpool'i koordineerimine – ning munitsipaalettevõte Teplokomunenergo hakkas koostama töötajate elukohapõhiseid nimekirju ja viis osa töötajaid üle vasakkalda üksusest paremkalda üksusesse. Pärast rünnakuid piiratakse Lõuna- ja Podili-Voskresenski sildadel liiklust õhutõrje ajal 15 minutini, teised sillad töötavad piiranguteta.