Trumpi administratsioon kaalub majanduslepinguid Venemaaga enne sõja lõppu

Miks see on oluline

Trumpi administratsiooni võimalik poliitiline nihe – preemia pakkumine Moskvale enne sõja lõppu – kujutab endast märgatavat lahknemist Trumpi varasemast lubadusest, et ärilepinguid Venemaaga ei sõlmita enne sõja lahendamist. See võib muuta läbirääkimiste mõjuvõimu tasakaalu, kuna osa USA ametnikke hoiatab, et majandusstiimulid võivad nõrgendada Washingtoni survet Kremlile. Samal ajal liigub Kongress vastassuunas – Esindajatekoda kiitis heaks ulatusliku Venamaa-vastase sanktsioonide eelnõu, mille Trump kinnitas allkirjastavat –, mis loob USA poliitikas sisemise "porgandi ja piitsa" pinge. Territooriumiküsimus – Putin nõuab kontrolli Ukraina alade üle, mida Kyiv keeldub loovutamast – jääb peamiseks lahendamata takistuseks.

Mis juhtus

The New York Times teatas, et Trumpi administratsioon kaalub eraldi majandus- ja ärilepeteid Venemaaga juba enne sõja lõppu Ukrainas, viidates USA valitsusesisesele arutelule. Võimalike koostöövaldkondadena nimetati energiat, investeeringuid ning valdkondi, kus USA ja Venemaa ettevõtted võiksid taastada koostööd; konkreetsed projektid pole teada. USA administratsioonis puudub ühtne seisukoht – mõned ametnikud hoiatavad, et majandusstiimulid võivad vähendada USA mõjuvõimu Kremli survestamisel.

Samaaegselt saatsid USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner 5. septembril Moskvasse, kus kohtusid Kremlis Vladimir Putiniga. Putin väitis, et Venemaa väed vallutavad lähiajal kogu Donbassi, ning teatas ettevalmistustest löökideks Ukraina energiaobjektiividele eelseisva raske talve tingimustes. Kushner vastas talle, et Putin oli sama väitnud aasta tagasi, ning küsis, kas tasub raisata veel üht aastat. Kremli välispoliitika nõunik Juri Ušakov teatas pärast kohtumist, et majandusküsimusi ja potentsiaalseid vastastikku kasulikke Vene-Ameerika projekte arutati põhjalikult. 6. septembril sõitsid Witkoff ja Kushner Kyiviisse kohtuma president Volodõmõr Zelenskõiga. 8. septembril vestles Trump pärast saadikute USA-sse naasmist Putiniga, kuid ei helistanud Zelenskõile; 9. septembril teatas Trump pärast nn "suurepärast vestlust" Putiniga, et Putin on valmis rahulepinguks.

Paralleelselt kiitis USA Esindajatekoda heaks hilise senatori Lindsey Grahami nime kandva sanktsioonide eelnõu, mis annab president Trumpile õiguse kehtestada kuni 100% tariife riikidele, kes ostavad Venemaa naftat või gaasi või aitavad Venemaal sanktsioonidest kõrvale hoida, ning võtta senate sihtmärgiks Venemaa ametnikud, ärimehed ja finantsasutused. Trump kinnitas, et allkirjastab eelnõu. Eraldi toetusena rahastab USA rahvusvaheline arengufinantseerimise korporatsioon (DFC) Vodafone Ukraine'i telekommunikatsiooniinfrastruktuuri moderniseerine ning kuue objekti energiasalvestussüsteemide portfelli koguvõimsusega 200 MW / 400 MWh, mis Ukraina Majandus- ja Keskkonnaministeeriumi hinnangul võib pakkuda elektrit 600 000 majapidamisele kaheks tunniks.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina meedia käsitleb Trumpi administratsiooni võimalikku nihe kui olulist lahknemist tema varasemast lubadusest ning osa väljaandeid iseloomustab lähenemist sõnaga "järgiandmine" Venemaa suhtes. Ukraina allikad toovad esile territoriaalse punkti – Putini nõude kontrolli alla võtta Ukraina alasid, mida Kyiv keeldub loovutamast – ning tsiteerivad endist Ukraina suursaadikut Washingtonis Valeri Tšalõi, kes peab kolmepoolset liidrite kohtumist ebareaalseks, väites, et Venemaa on valmis Zelenskõiga kohtuma üksnes tema alistumise vastuvõtmiseks. Ukraina kajastus rõhutab vajadust kindlustada reaalsed kaitsetulemused (löökide peatamine energiaobjektiividele ja merel) igast Zelenskõi–Trumpi kohtumisest ÜRO Peaassamblee ajal New Yorgis. Samuti käsitletakse DFC rahastust Vodafone Ukraine'ile ja energiasalvestussüsteemidele kui eraldi positiivset USA toetuse rada, mis on sisuline reaalse toetusena Ukrainale.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Rahvusvaheline kajastus, nagu see jõuab Ukraina väljaannete kaudu, keskendub USA poliitika kujunemisele Trumpi administratsioonis ning strateegilisele loogikale ühendada majandusstiimulid sanktsioonide-survega. USA ametnikke kõnelemas "porganditest ja piitsadest" ning Venemaa eliidi veenmisest. Esile tõstetakse sisemist lahkarvamust administratsioonis – mõned ametnikud hoiatavad, et preemiad enne sõja lõppu võivad õõnestada USA mõjuvõimu Kremli üle. USA saadikute rada – Witkoffi ja Kushneri kohtumised nii Moskvas kui ka Kyivis – paigutatakse ettepaneku võimaliku avanena USA-Venemaa suhete ümberseadmiseks. Esindajatekoja sanktsioonide eelnõu heakskiit ja Trumpi lubadus see allkirjastada esitatakse paralleelse survemeetmena, rõhutades kahepoolset lähenemist.

Kus kajastused lahknevad

Allikad lähenevad USA eelseisvate Venemaa-majanduslepetete tõlgendamisele erinevalt: osa rõhutab administratsiooni ametnike selgitust, et lepingud näitavad tõsidust suhete ümberseadmisel ja annavad Venemaa eliidile stiimuleid rahu nõuda; teised, sealhulgas mitmed Ukraina väljaanded, iseloomustavad nihe kui "järgiandmist" ja lahknemist Trumpi varasemast lubadusest mitte teha äri Venemaaga enne sõja lahendamist.

Samuti lahknevad allikad liidrite kohtumise teostatavuse ja väärtuse küsimuses: Ukraina välisministri hinnangul võib võimalik Zelenskõi–Trumpi kohtumine tuua konkreetseid samme nagu löökide peatamine energiaobjektiividele ja merel; endine Ukraina suursaadik Washingtonis Valeri Tšalõi peab kolmepoolset liidrite kohtumist ebareaalseks, väites, et Moskva soovib Zelenskõiga kohtuda üksnes tema alistumise aktsepteerimiseks.

Taust

USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid 5. septembril Kremlis Putiniga ning sõitsid 6. septembril Kyivisse kohtuma Zelenskõiga, raamistades läbirääkimisi otsinguna alternatiivsetele radadele relvarahukõneluste edendamiseks. Moskva kohtumisel ütles Putin saadikuile, et Venemaa väed vallutavad lähiajal kogu Donbassi ning et Venemaa valmistub löökideks Ukraina energiaobjektiividele eelseisva raske talve tarbeks; Kushner vaidles vastu, märkides, et Putin esitas sama väite aasta tagasi. Trump vestles 8. septembril pärast saadikute naasmist Putiniga, kuid ei helistanud Zelenskõile, ning 9. septembril teatas ta pärast nn "suurepärast vestlust", et Putin on valmis rahulepinguks. Enne eelmise aasta Alaska kohtumist Putiniga oli Trump avalikult öelnud, et USA ei tee ärilepinguid Venemaaga "enne, kui me sõja lahendame" – praegust eelseisvate lepetete kaalumist kirjeldatakse sellest lubadusest lahknemisena. Potentsiaalse koostöö valdkondadena on kõne all olud energiat, investeeringuid, haruldasi mulamakke, alumiiniumi, Arktika-projekte ja USA ettevõtete kaasamine Venemaa maagaasi müümiseks Euroopasse; konkreetseid projekte pole avalikustatud. Ukraina välisministri sõnul võib löökide peatamine energiaobjektiividele ja merel olla üks peamine tulemus võimalikust Zelenskõi–Trumpi kohtumisest ÜRO Peaassamblee raames New Yorgis kolmandal septembri nädalal. Ukraina ametnikud peavad võimalikuks kolmepoolsete USA–Ukraina–Venemaa kõneluste taasalustamist oktoobris, võimaliku teemadena piiratud löökide peatamine energiaobjektiividele ja Musta mere laevandusele. Eraldi paralleelse USA toetusena rahastab USA rahvusvaheline arengufinantseerimise korporatsioon (DFC) Vodafone Ukraine'i telekommunikatsiooniinfrastruktuuri moderniseerine ja kuue objekti energiasalvestussüsteemide portfelli koguvõimsusega 200 MW / 400 MWh.