Avaldatud: · Uuendatud:

Saksa ja Venemaa välisministrid kohtusid esimest korda alates täismahulise sõja algusest

Saksa välismann Johann Wadephul ja Venemaa välismann Sergei Lavrov kohtusid 26. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames. Tegemist oli esimese Saksa ja Venemaa välisminister tasandi kohtumisega pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Wadephul teatas, et ei tuvastanud Vene delegatsiooni valmidust astuda läbirääkimistesse sõja lõpetamiseks, kuid kutsus Moskvat deeskalatsioonile ja hoiatas, et Berliin jätkab Ukraina toetamist ning majandussurvet Venemaa vastu.

Põhipunktid

  • Johann Wadephul ja Sergei Lavrov kohtusid 26. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames.
  • See oli esimene Saksa ja Venemaa välisminister tasandi kohtumine pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal; eelmine kohtumine toimus 18. jaanuaril 2022 Moskvas Annalena Baerbocki ajal.
  • Wadephul teatas, et ei näinud Vene delegatsiooni valmidust reageerida tema üleskutsele alustada sõja lõpetamise läbirääkimisi ega deeskalatsioonile.
  • Wadephul kinnitas, et ei arutanud Lavroviga Ukraina tulevikku, sest selle otsuse peavad tegema ukrainlased ise.
  • Wadephul tõstis esile Leipzigi lennujaama droonijuhtunud, mida Berliin peab Venemaa sabotaažikatseks ja 'punase joone' ületamiseks, ning kutsus Moskvat loobuma eskalaatori teelt.
  • Vene välisministeeriumi teatel kestis kohtumine veidi üle 20 minuti ja keskendus Ukraina olukorrale ning kahepoolsete suhetele.
  • Ukraina välismann Andrii Sibiha rääkis pärast kohtumist Wadephuliga telefoni teel ja tänas teda ühiste seisukohtade edastamise eest Vene poolele, sealhulgas nõuet, et Moskva lõpetaks sõja.
  • Wadephul hindas positiivselt USA presidendi Donald Trumpi algatust kutsuda Vladimir Putin Miami-Bataisi G20 tippkohtumisele, nimetades seda Putinu tegeliku läbirääkimisvalmiduse testiks.
  • Kohtumine toimus Saksa-poolse algatusel Vene välisministeeriumi teatel.

Miks see on oluline

Tegemist oli esimese Saksa ja Venemaa välisministrite kohtumisega pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, mis on märkimisväärne diplomaatiline signaal. Wadephul teatas, et Venemaa ei näidanud valmidust sõja lõpetamise läbirääkimisteks ega deeskalatsiooniks. Saksamaa kasutas kohtumist võimalusena tõstatada Leipzigi lennujaama droonijuhtum ja kinnitada toetust Ukrainale ning majandussurvet Venemaa vastu. Ukraina välismann Andrii Sibiha sai kohtumise tulemustest teada, mis võimaldas framtai kohtumist Ukraina-Saksamaa koordineeritud seisukohtade raames.

Mis juhtus

Saksa välismann Johann Wadephul ja Venemaa välismann Sergei Lavrov kohtusid 26. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames. Vene välisministeeriumi teatel toimus kohtumine Saksa-poolse algatusel ja kestis veidi üle 20 minuti; arutati Ukraina ümber toimuvat olukorda ja kahepoolsete suhteid. Wadephul teatas, et ei tuvastanud Vene delegatsiooni valmidust reageerida tema üleskutsele alustada sõja lõpetamise läbirääkimisi ega deeskalatsioonile. Ta kinnitas, et ei arutanud Lavroviga Ukraina tulevikku, sest selle otsuse peavad tegema ukrainlased ise. Wadephul tõstis esile Leipzigi lennujaama droonijuhtunud, mida Berliin peab Venemaa sabotaažikatseks ja 'punase joone' ületamiseks, ning kutsus Moskvat deeskalatsioonile. Samuti hoiatas ta, et Berliin jätkab Ukraina toetamist ja majandussurvet Venemaa vastu. Pärast kohtumist rääkis Ukraina välismann Andrii Sibiha Wadephuliga telefoni teel ja tänas teda ühiste seisukohtade edastamise eest Vene poolele. Wadephul hindas positiivselt USA presidendi Donald Trumpi algatust kutsuda Vladimir Putin Miami-Bataisi G20 tippkohtumisele, nimetades seda Putinu tegeliku läbirääkimisvalmiduse testiks.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina meedia esitles kohtumist peamiselt Wadephuli järelduse kaudu, et Vene valmidust rahuks ei olnud. Käsitlus rõhutas Wadephuli kinnitust Ukraina toetamisest, majandussurvetost Venemaa vastu ning Leipzigi droonijuhtumit kui 'punast joont'. Mitmed väljaanded tõstavad esiidud Sibiha-Wadephuli kõnet ning Sibiha framtai 'ühiste kindlate seisukohtade' kohta, esitledes kohtumist Kyivigaan koordineerituna. Korduvalt rõhutati Wadephuli seisukohta, et Ukraina tulevikku peavad otsustama ukrainlased ise, rõhutades toituda euroopaliku Ukraina üle läbirääkimiste mittelitamist ilma Ukrainata.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Kohtumist framtatakse peamiselt Saksa diplomaatilise algatusena (Vene välisministeeriumi teatel Berliini palvel) ja dialoogi taastamisena pärast pikka pausi, rõhutades Wadephuli ratsionaalsetust mitte jätta Venemaaga suhtlemist ainult USA hooleks. Lääne-meelsed väljaanded rõhutavad Wadephuli humanitaalul/Musta mere relvarahu motivatsiooni, Global South muret näljaohtu pärast ning võimalikke jätkukohtumisi sõltuvalt Vene konstruktiivsusest. Eesti kriitika on esitatud kontrastse Euroopa reaktsioonina, framtades kohtumist Moskva propaganda võiduna ja hoiatades normaliseerimise mulje eest.

Kus kajastused lahknevad

Wadephul framtas kohtumist kui tõsist katset survestada deeskalatsioonile ja sõja lõpetamise läbirääkimistele; Lavrov iseloomustas seda kui midagi uut pakkumatut võrreldes avalikult väljendatud seisukohtadega, irvitades, et selle võinuks edastada telefoni teel, ning lükkas tagasi Wadephuli väidetavad üleskutsed 'lekkaselt Ukraina rindelanniks' ja Musta mere kokkulepeks tankerite ja kaubalaevade läbilaskmiseks. Eesti välismann Margus Tsahkna kritaserus teravalt kohtumist kui 'Moskva võitu', mis riskis tekitada normaliseerimise mulje; Wadephul ja Sibiha esitasid selle kui Ukraina-Saksamaa ühiste seisukohtade kindlat edenäkid ja hoiatust edasise eskalaatori vastu.

Taust

Saksa ja Venemaa välisminister tasandi eelmine kohtumine toimus 18. jaanuaril 2022 Moskvas, kui Saksa välisministeeriumit juhtis Annalena Baerbock, vahetult enne täiemahulist sissetungi. Kohtumine leidis aset ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames; USA riigisekretär Marco Rubio oli Lavroviga New Yorgis kohtunud 23. septembril. Wadephul tsiteeris külma sõja aegseid kontakte ja partneriteltidenra antud nõuandeid, sealhulgas Global South muret toiduohutuse pärast, kui Venemaaga otse suhtlemise konteksti.