Petraeus: Ukraina on tulevase sõjapidamise reaalne labor, NATO vajab revolutsioonilist ümberkujundamist
Endine CIA direktor kindral David Petraeus ütles Varssavi julgeolekufoorumil, et Ukraina sõja peamine õppetund on vajadus NATO riikide ja liitlaste kiireks, revolutsiooniliseks institutsiooniliseks sõjaliseks ümberkujundamiseks. Ta nimetas Ukriinat tulevase sõjapidamise reaalseks laboriks ning tõi välja, et Ukraina kasutab 10 000 drooni päevas ja uuendab tarkvara nädalas ning riistvara iga kolme kuni nelja nädala tagant.
Põhipunktid
- Endine CIA direktor kindral David Petraeus esines Varssavi julgeolekufoorumil
- Petraeus: Ukraina sõja peamine õppetund on, et NATO riikidel on vaja kiireid, revolutsioonilisi institutsioonilisi sõjalisi muutusi
- Muutused peavad algama uuest sõjapidamise kontseptsioonist ja kogu väestruktuuri ümberkorraldamisest
- Petraus: ainult 500 drooni tankibrigaadile ei ole piisav, vaja on institutsioonilist ümberkujundamist
- Petrause sõnul kasutab Ukraina 10 000 drooni päevas ning uuendab tarkvara nädalas ja riistvara iga 3–4 nädala tagant
- Petraus: ta ei näe praegu ühtegi NATO ega Lääne riiki, mis oleks selliseks ümberkujundamiseks vajaliku uue sõjakontseptsiooni täielikult välja töötanud
Miks see on oluline
Kõrge endine Ameerika sõjaväe- ja luurejuht andis avalikult hinnangu, et Ukraina sõda peaks viima NATO relvajõudude põhjaliku ümberkorraldamiseni. See puudutab doktriini, väljaõpet, hanget, personalipoliitikat ja infrastruktuuri ning mõjutab seetõttu liitlaste pikaajalist kaitseplaneerimist. Konkreetsed operatiivandmed droonide igapäevase kasutuse ning tarkvara ja riistvara iteratsioonitsüklite kohta toovad välja, et praegused Lääne väestruktuurid on aegunud. Hinnanguga käib kaasas prognoos üleminekuks autonoomsetele süsteemidele ja tehisnutil põhinevatele süsteemide kompleksidele.
Mis juhtus
Endine CIA direktor retired kindral David Petraeus esines Varssavi julgeolekufoorumil, kus ta esitas Ukraina sõjast tuleneva peamise õppetunni: NATO riigid ja liitlased peavad viima ellu kiire, revolutsioonilise institutsioonilise sõjalise muutuse. Tema sõnul peavad need algama uuest sõjapidamise kontseptsioonist ja „uuest suurest ideest" ning hõlmama kogu väestruktuuri ümberkorraldamist.
Petraus rõhutas, et sellised institutsioonilised muutused lähevad kaugemale pelgast varustamisest, näiteks 500 drooni andmisest ühele tankibrigaadile. Tema sõnul tulek mõned aegunud mehitatud süsteemid, mis ei suuda tänapäevasel lahinguväljal vajabeteks ellu jätkuvalt olla, kõrvale jätta.
Konkreetsete näidetena tõi ta välja, et Ukraina kasutab 10 000 drooni päevas ning suudab uuendada tarkvara nädalas ja riistvara iga kolme kuni nelja nädala tagant. Vajalike muudatuste alla luges ta ka vägede väljaõpet, ohvitseride kasarmuhtimist, hanget, personalipoliitikat ja infrastruktuuri.
Petraus märkis, et ta ei näe praegu ühtegi NATO ega Lääne riiki, mis oleks sellise ümberkujundamise jaoks vajaliku uue sõjakontseptsiooni täielikult välja töötanud. Ta prognoosis üleminekut kaugjuhitavatelt süsteemidelt autonoomsetele süsteemidele ja edasi autonoomsete süsteemide kompleksidele, kus tehisnutil on üha suurem roll. Tema sõnul on tulevase sõja reaalne labori Ukraina.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad ukraina keele allikad keskenduvad loo juures kõrge profiiliga välismaisele kinnitusele Ukraina rollile tulevase sõjapidamise katselavina. Käsitlus tõstab esile mõju NATO-le, esitades Petrause sõnu kui hoiatust, et liitlased peavad oma sõjavägi reformima, et hoida Ukraina kogemustest tuleneva arenguga sammu. Ukraina president Volodõmõr Zelenski mainitud droonitootmise andmed esitatakse koos Petrause väidetega, et rõhutada riigi keskset rolli nende uute sõjapidamismeetodite väljatöötamisel.
Taust
President Volodõmõr Zelenski sõnul toodab Ukraina aastas 10 miljonit drooni ja kavatseb tootmisvõimsust suurendada 20 miljonini, mis illustreerib Petrause arutelus viidatud droonide kasutamise ulatust. Varssavi julgeolekufoorum on iga-aastane julgeolekupoliitika konverents, kus kõrged Lääne ametnikud ja eksperdid arutavad kaitse- ja julgeolekuküsimusi.