Tšehhi luurejuht hoiatab Vene võimalike eskalatsioonioperatsioonide eest NATO riikide vastu
Michal Koudelka, Tšehhi julgeolekuteabe teenistuse (BIS) peadirektor, hoiatas 12. oktoobril parlamendis toimunud julgeolekukonverentsil, et Venemaa võib lähiajal üle minna ohtlikumatele operatsioonidele Ukraina toetajateks olevate NATO riikide vastu — alates Ukraina abiga seotud objektide ja relvaladude sabotaažist kuni piiratud sõjalise operatsioonini ühe naaberriigi vastu. Koudelka rõhutas, et oht ei ole hetkel vahetu ja et tal ei ole konkreetseid andmeid otsese ohu kohta Tšehhile. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Aleksei Grinkevitš esitles kolmeosalist vastust võimalikule rünnakule ning kõrge NATO ametnik andis hinnangu Venemaa septembri kaotuste kohta.
Põhipunktid
- BIS-i peadirektor Michal Koudelka hoiatas 12. oktoobril Tšehhi parlamendis toimunud julgeolekukonverantsil Vene võimalike eskalatsioonioperatsioonide eest NATO riikide vastu, kes toetavad Ukrainat.
- Koudelka nimetas võimalike sihtmärkidena Ukraina abiga seotud objekte ja Ukraina relvaladusid; äärmusliku variandina tõi ta välja piiratud sõjalise operatsiooni ühe naaberriigi — NATO liikme — vastu.
- Koudelka märkis, et Venemaa näib valivat «eskalatsioon de-eskaleerimise eesmärgil» taktikat.
- Koudelka sõnul ei ole piiratud sõjalise operatsiooni stsenaarium hetkel vahetu oht ning Tšehhi luurel puudub konkreetne info otsese ohu kohta Tšehhile.
- NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Aleksei Grinkevitš esitles kolmeosalist vastust võimalikule rünnakule: pealetungi blokeerimine, vaenlase jõudude nõrgestamine ja nende võimekuse hävitamine jätkata lahingutegevust.
- Kõrge NATO ametniku hinnangul ületasid Vene kaotused Ukrainas septembris 50 000 hukkunut ja haavatut; hukkunute arvõnenum võis ulatuda 28 000-ni.
Miks see on oluline
Kõrge NATO liikmesriigi luurejuhi avalik hoiatus laiendab tajutavat riski Ukraina toetajatele: sabotaažist ja droonirünnakutest relvaladudele kuni piiratud sõjalise operatsioonini ühe NATO naaberriigi vastu. Samal ajal esitles NATO Euroopa ülemjuhataja avalikult kolmeosalist vastuskava võimalikule rünnakule, mis annab märku liidu sõjalisest planeerimisest. Lisaks heitis kõrge NATO ametnik valgust Vene kaotuste ulatusele Ukrainas.
Mis juhtus
Michal Koudelka, Tšehhi julgeolekuteabe teenistuse (BIS) peadirektor, esines 12. oktoobril rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil Tšehhi parlamendis. Ta hoiatas, et Venemaa võib lähiajal üle minna ohtlikumatele operatsioonidele Ukraina toetavate NATO riikide vastu. Võimalike sihtmärkidena nimetas ta Ukraina abiga seotud objekte, Ukraina relvaladusid ja äärmusliku stsenaariumina piiratud sõjalist operatsiooni ühe naaberriigi — NATO liikme — vastu. Koudelka sõnul ei ole see äärmuslik stsenaarium vahetu oht ning Venemaa on praegu koondanud oma jõud Ukrainasse; Tšehhi luurel puudub konkreetne info otsese ohu kohta Tšehhile. Ta kutsus üles olema võimalike provokatsioonideks valmis, kuid hoiduma paanikast. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Aleksei Grinkevitš esitles eraldi NATO vastust võimalikule rünnakule kolme sambana: pealetungi blokeerimine, vaenlase jõudude nõrgestamine ja nende võimekuse hävitamine jätkata lahingutegevust, vajaduse korral ka rünnakutega tarne- ja juhtimisobjektide vastu sügaval tagalas. Kõrge NATO ametniku hinnangul ületasid Vene kaotused septembris 50 000 hukkunut ja haavatut, sealhulgas kuni 28 000 hukkunut.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Kõnealuse sündmuse rahvusvaheline raamistik avaldub eelkõige Tšehhi luurejuhi ning NATO Euroopa ülemjuhataja ja kõrge ametniku avaldustes, mis käsitlevad Vene võimalikku eskalatsiooni NATO riikide vastu, kes toetavad Ukrainat. Ukraina raamistik eraldi materjalis ei kajastu.
Kus kajastused lahknevad
Koudelka kirjeldas Venemaad kui NATO toetajate vastu riskantsemaid operatsioone ette valmistavat poolt, samas kui Moskva on avalikult teatanud, et tal ei ole kavas rünnata ühtegi Euroopa riiki, ja eitanud korduvalt oma seotust sabotaaži- ja hübriidoperatsioonidega. Samas märkis Koudelka ise, et piiratud sõjalise operatsiooni stsenaarium naaberriigi vastu ei ole vahetu oht — see eristab tema laiemat eskalatsiooniohu raadiotsioone kitsamast hinnangust Tšehhi jaoks.
Taust
Materjalis mainitakse 2014. aasta Vrbětice relvaladude plahvatusi, milles hukkus kaks inimest ja mille puhul Tšehhi politsei 2024. aastal teatas, et peab tõestatuks Vene GRU ohvitseride osalemist. Samuti mainitakse, et 1. oktoobril esines Vladimir Putin Valdai aruteluklubi plenaaristungil, kus ta ähvardas tuumarelva kasutada sõjalise konflikti korral NATO-ga, ning et USA kaitseministeerium teatas samal päeval umbes 40 mereväelase Balti mere piirkonda saatmisest Soome NATO missiooni Baltic Sentry raames kriitilise veealuse taristu kaitsmiseks. 5. oktoobril teatas Bloomberg, et NATO Euroopa ülemjuhataja Aleksei Grinkevitš esitleb Varssavis «Victory Theory» strateegiat, mis näeb ette idatiiva võimaliku Vene rünnaku kiiret tõrjumist uute tehnoloogiate abil.