Euroopa luurejuhid: Vene sabotaažikampaania Euroopas tõenäoliselt tugevneb lähiajal
Tšehhi, Läti ja Rootsi luureteenistuste juhid ütlesid ajalehele The Guardian antud intervjuudes, et nad ootavad Vene sabotaažikampaania intensiivistumist Euroopas lähiajal, kuid nende hinnangud Vene võimalikule sissetungile NATO riikide territooriumile erinevad. Tšehhi BIS-i juht Mihhal Koudelka pidas võimalikuks piiratud sissetungi või valelipu all provokatsioone "kuude, mitte aastate" jooksul, Läti VDD juht Normunds Mežvietks aga ütles, et nende teenistus ei näe märke lähenevast rünnakust. Rootsi sõjaväeluure juht Thomas Nilsson nimetas hiljutist droonijuhtumit Leipzigi lennujaamas "pöördepunktiks".
Põhipunktid
- Kolme riigi luurejuhid ütlesid The Guardianile, et Vene sabotaažikampaania Euroopas tõenäoliselt tugevneb lähiajal
- Tšehhi BIS-i juht Mihhal Koudelka pidas Vene piiratud sissetungi NATO riiki või valelipu all provokatsioone võimalikuks "kuude, mitte aastate" jooksul
- Läti VDD juht Normunds Mežvietks ütles, et nende teenistus ei näe märke lähenevast Vene rünnakust
- Rootsi sõjaväeluure juht Thomas Nilsson nimetas droonijuhtumit Leipzigi lennujaamas "pöördepunktiks"
- Nilssoni sõnul on Vene sabotaaži eesmärkideks vähendada Ukraina toetust, lõhestada NATOt ja hirmutada Euroopa elanikkonda
- Mežvietks märkis, et Vene siirdub korratutelt sabotaažidelt ja süütamistelt konkreetsete Ukraina toetusega seotud objektide ründamisele
Miks see on oluline
Euroopa juhtivad luurejuhid hoiatavad avalikult eskaleeruva Vene sabotaažikampaania eest, mis on suunatud Ukrainat toetavate riikide vastu. Kolme tippjuhti erinevad seisukohad selle kohta, kas Venemaa valmistub tegelikult NATO riiki tungima, toovad esile ebakindluse Moskva lähima aja kavatsuste suhtes. Nende sõnul on Vene eesmärkideks vähendada lääne toetust Ukrainale, lõhestada NATOt ja hirmutada Euroopa elanikkonda — see puudutab otseselt ka Ukrainat, kelle toetus sõltub nende riikide poliitilisest tahtest.
Mis juhtus
Tšehhi, Läti ja Rootsi luureteenistuste juhid andsid möödunud nädala jooksul eraldi intervjuud Briti ajalehele The Guardian Vene ohu teemal. Tšehhi julgeolekuteenistuse BIS juht Mihhal Koudelka ütles, et Venemaa võib lähiajal — "kuude, mitte aastate" jooksul — astuda piiratud sissetungi NATO riiki, korraldada valelipu all provokatsioone või mahuka mõjutuskampaania. Koudelka kirjeldas Vene praegust taktikat kui "eskalatsiooni eesmärgiga desescalatsioon" ning märkis, et Kreml soovib avaldada survet läänemaailma nõrkadele kohtadele, et mahasuruda nende toetust Ukraina sõjalistele pingutustele.
Läti VDD juht Normunds Mežvietks seevastu ütles, et nende teenistus ei näe märke lähenevast Vene rünnakust. Ta tunnistas, et on märke, et Moskva valmistub otsustavamateks sammudeks Euroopas, kuid lisas, et pole selge, kas tegemist on otseste plaanide või laiema destabiliseerimisstrateegiaga. Mežvietks tõi välja, et Venemaa liigub korratutelt sabotaažidelt ja süütamistelt, mille eesmärk oli paanika levitamine, üle konkreetsete Ukraina läänetoetusega seotud objektide ründamisele.
Rootsi sõjaväeluure ja julgeolekuteenistuse juht Thomas Nilsson ütles, et ta ei näe märke Moskva tõsisest valmisolekust päris läbirääkimisteks Ukraina sõja lõpetamiseks. Ta nimetas hiljutist droonijuhtumit Leipzigi lennujaamas, mille Saksa võimud seostavad Vene luurega, "pöördepunktiks". Nilssoni sõnul on Vene tugevdatud sabotaažitegevuse eesmärkideks Ukraina toetuse vähendamine, NATO lõhestamine ja Euroopa elanikkonna hirmutamine.
Kõik kolm juhti nõustusid, et Vene sabotaažikampaania Euroopas tõenäoliselt tugevneb lähiajal.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina keelne kajastus keskendub ohule Euroopa riikidele ning rõhutab, et kolm luurejuhti on üksmeelel Vene sabotaažikampaania intensiivistumises Euroopas lähiajal. Ukraina väljaanded toovad esile Vene provokatsioonide riski Venemaaga piirnevate NATO riikide vastu ning nimetatud eesmärgid: Ukraina toetuse vähendamine, NATO lõhestamine ja Euroopa elanikkonna hirmutamine. Samuti märgitakse, et Balti riikide poliitikud kardavad lähenevast sissetungist rääkimise kahjustavat nende ühiskondi ja majandust, ning viidatakse Poola peaministri ja Leedu välisministri hiljutistele hoiatustele Vene hübriidettevalmistuste kohta.
Kus kajastused lahknevad
Allikad — Ukraina väljaanded, mis vahendavad The Guardiani intervjuusid — on üksmeelel selles, et Vene sabotaažikampaania Euroopas tõenäoliselt tugevneb lähiajal, kuid edastavad selgelt ka kolme luurejuhi hinnangute lahknevuse. Tšehhi BIS-i juht Mihhal Koudelka peab Vene piiratud sissetungi NATO riiki, valelipu all provokatsioone või suuremahulist mõjutuskampaaniat võimalikuks "kuude, mitte aastate" jooksul. Läti VDD juht Normunds Mežvietks seevastu kinnitab, et nende teenistus ei näe märke lähenevast rünnakust, ning märgib, et pole selge, kas Moskva tegutseb otsese plaani alusel või levitab strateegiliselt hirmu ja ebakindlust. Seega erinevad kahe luurejuhi hinnangud Vene sissetungi tõenäosusele NATO territooriumile.
Taust
Intervjuud anti Briti ajalehele The Guardian ja avaldati eraldi möödunud nädala jooksul. Saksa võimud on seostanud Leipzigi lennujaamas toimunud droonijuhtumit Vene luurega — Rootsi luurejuht nimetas seda "pöördepunktiks". 17. septembril ütles Poola peaminister Donald Tusk, et Venemaa võib valmistada hübriidrünnakuid droonide ja rakettidega NATO riikide vastu. 18. septembril teatas Leedu välisminister Kęstutis Budrys, et riigi luure on saanud andmeid Vene hübriidoperatsiooni ettevalmistuste kohta Ukraina toetavate riikide vastu. Balti riikide poliitikud, kes varem kritiseerisid Lääne-Euroopat selle pehme Vene-poliitika pärast, paluvad nüüd mõnedel lääne liidritel piirata avalikke avaldusi, kartes, et lähenevast sissetungist rääkimine võib kahjustada nende ühiskondi ja majandust.